Kolmkümmend kolm aastat hiljem on Kaia Kiik (47), Pariisis nime teinud kunstnik, valmis avalikult rääkima oma lapsepõlve koletu loo. Ta teeb seda uskudes, et need, kes on pidanud kannatama samasuguse vägivalla all, julgevad enda eest seista ja ahistaja üles anda. Tema seda ei teinud.
„See oli kõige halvem otsus mu elus,” ütleb Kaia. Nüüd ta teab, et abi tuleb otsida iga hinna eest ja igalt poolt: emalt, naabritelt, sugulastelt, sõpradelt, õpetajatelt, politseist, abikeskustest, psühholoogidelt jne. Kahjuks ei teadnud ta seda siis, kui ise abi vajas.
See algas siis, kui Kaia oli 12-aastane ja tema keha hakkas naiselikke vorme võtma. Kasuisa oli nende perre tulnud paar aastat varem. Kõigepealt hakkas Vello Kaiat vahtima, siis rindade kohta märkusi tegema.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega