JUHTKIRI | Miks maksuvabastus ainult pensionäridele?
(210)Pensioni tulumaksuvabastuse kohta on nii pensionärid ise kui ka poliitikud viimasel aastal palju sõna võtnud, sest mullu tõusis keskmine vanaduspension üle 500 euro piiri, mis on üldise maksuvaba tulu suurus. Vanaduspensionäridel on raske harjuda mõttega, et nende pension on nüüd nii „suur”, et neilgi tuleb iga kuu maksta mõni euro tulumaksu. 2023. aastal, kui keskmine vanaduspension jõuab prognoosi järgi 622 euroni kuus, tuleks maksta juba mõnikümmend, kui seadust ei muudeta. Pensionäride mure ja pahameel on mõistetav, sest üksnes pensionist ei ole lihtne ära elada – iga euro on arvel.
Kui Eestil on võimalik pensionäride toimetulekut riigieelarve kaudu veidi parandada, siis on mõistlik see n-ö automatiseerida, et valimiste ja valitsuste vahetusega ei kaasneks iga kord poliitikute suur võistlus, kes suudab neid rohkem kui 300 000 valijat kõige paremini rahaliselt moosida.
Poliitikud peavad looma loogilise ja õiglase maksusüsteemi kõigile, mitte hooti üksikutele valijarühmadele erandeid tegema.
Ent eelnõul on ka üks puudus: keegi pole andnud selget vastust küsimusele, miks väärivad sellist erikohtlemist ainult pensionärid. Näiteks alampalgaga – tänavu 584 eurot kuus – pole põrmugi lihtsam toime tulla kui keskmise vanaduspensioniga. Pigem raskem, sest alampalga saajad on tihti noored inimesed, kellel pole veel oma eluaset, kuid on võib-olla lapsed. Ometigi ei kavatseta alampalka tulumaksust vabastada. See pole loogiline. Pealegi sai 500 eurot maksuvaba tulu piiriks just alampalga järgi, mis reformi tegemise aastal oli 500 eurot.
Selge see, et alampalga või keskmise pensioniga võrdne maksuvabastus kõigile oleks palju kallim muudatus kui ainult pensionidega piirdumine. Siiski peaksid poliitikud püüdlema loogilise, õiglase ja lihtsa maksusüsteemi poole, mitte hooti üksikutele valijarühmadele erandeid tegema. Tulumaksuskaala ülemist poolt ja selle „küüru” remontides on võimalik ka muudatuse tulud-kulud tasakaalu ajada.