Pole läinud mingis suunas. Endiselt ju puudub selgus, kes ja kui palju justiitsministeeriumi haldusalas kärpima peab. Meie jaoks on riskid mitmel rindel. Oleme praegugi alarahastatud, nagu ka politseis on peitkuritegude uurimine alarahastatud. Kui siit hakatakse nüüd kokku tõmbama, seab see löögi alla meie praegusedki võimed.

Juba praegu ei vasta me ju ootustele. Küll süüdistatakse prokuratuuri, et menetlused venivad liiga pikalt, küll selles, et need surevad lausa kätte ära. See on aga ju tegelikult sümptom haigusest, mida me põeme – kroonilisest alatoitumusest. Õiguskaitsele, sealhulgas prokuratuurile eraldatud ressursid ei ole vastavuses õiguskaitseasutustele seatud ootustega.

Aga mida te siis teete? Põhimõtteliselt on teil võimalik prokuratuuris kärpeid teha ju ainult palgakuludest?

Ega meil ei ole eriti midagi muud teha jah. Siin pole midagi keerutada. Kui meile seatakse ette kärpenumber, tähendab see, et me peame hakkama inimesi lahti laskma.