On asju, mis mulle meeldivad, ja ka neid, mis ei meeldi, aga neist räägime pärast tema ametiaja lõppu.

Missugune võiks olla Jüri Ratase potentsiaal?


Kas ta üldse tahab presidendiks saada? Kuulen neid jutte, kuidas ta muudkui kaalub seda iseendaga, sõpradega, kolleegidega. Minu silmis on see muutunud naeruväärseks. Ta on aasta otsa teadnud, et tal võib tekkida võimalus kandideerida. Tal on olnud aasta otsa võimalik kaaluda, kas ta tahab, suudab ja oskab. Praegu käib lihtsalt häälte kokkulugemine. Ta ei lähe riskima, vaid tuleb välja ainult siis, kui ta kindlasti saab. [Nüüd ongi Ratas mõista andnud – nimelt mõista andnud, mitte otse öelnud –, et vähemasti riigikogus ta ei kandideeri.]

Kas ta võib presidendiks saada? Muidugi, Eesti presidendiks võib saada iga Eesti vabariigi sünnijärgne kodanik, kes on üle 40-aastane. Kas mina hääletaksin Jüri Ratase poolt, kui oleksin riigikogu või valijameeste kogu liige? Ei. Ma ei saa temasse suhtuda lugupidamisega pärast seda, kui ta moodustas valitsuse EKRE-ga, seadis oma isiklikud ambitsioonid olla peaminister kõrgemale riigi tulevikust. Tagasiastumine peaministri kohalt Keskerakonna korruptsiooniskandaali pärast, et saada kolme kuu pärast riigi meheks number kaks ja kandideerida meheks nr 1 ehk presidendiks – see ei ole tagasiastumine. Tagasiastumine oleks riigikogu realiikme töö aasta, kahe või kolme jooksul. Ühiskond peab tundma, et vastutus on võetud ja inimene on tagasi astunud. Ja need „joogid autosse” – see ei ole eetiline. Kingitustest maakonnavisiitidel võib veel aru saada, aga toidukorvikesed maakodusse... Minu arvates on see täpselt samasugune juhtum nagu Mailis Repsil. Mina Jüri Ratast presidendiks ei valiks. Loodan, et sotsiaaldemokraadid riigikogus mõtlevad samamoodi. Ja ka paljud reformierakondlased, kui mitte lausa kõik.

Aga kas Jüri Ratas Keskerakonna juhiks sobib?


Minu meelest tähendab tagasiastumine ka seda, et ei olda juhtival kohal ka oma erakonnas. Tagasiastumine tähendab tagasiastumist ka erakonnajuhi kohalt ja riigikogu realiikmeks minekut.