See maal kujutab Kristust kui lagunemistunnustega surnukeha, millest on võimatu uskuda, et see ellu ärkab ja üles tõuseb. Rogožin (Simo Andre Kadastu) näitab maali Mõškinile (Jan Ehrenberg) ja paneb selle vertikaalasendisse: surnud Kristus seisab ja toetub seinale. Finaali lähenedes ilmub tuhmidesse akendesse uuesti see maal, kuid horisontaalselt, nagu peab. See muutub taevaks, pilvedeks, varjab kõike, mida oleks võinud näha poolpimeduse ja toa rõskuse taga.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid