JUHTKIRI | Ülemaailmne, mitte kohalik maksuvapustus

Laupäev ehmatas Eesti ja kogu maailma suurettevõtjaid: G7 ehk maailma seitsme juhtiva tööstusriigi juhid leppisid põhimõtteliselt kokku, et rahvusvaheliste suurettevõtete tulumaksumääraks peab kogu maailmas saama vähemalt 15%.

See on kavandatava ülemaailmse maksureformi teine sammas. Esimeseks sambaks saab põhimõte, et kasumlikud globaalsed firmad – nagu Google, Facebook jt – peavad hakkama maksu maksma mitte üksnes seal, kus on nende peakorter, vaid ka seal, kus nad tegutsevad ja kasumit teenivad.

Esimest sammast ehk nn digimaksu on riigid arutanud juba kaua, aga teine – minimaalne maksumäär 15% – on ootamatum, revolutsioonilisem. Seni on maksuparadiise pigistades, maksuaukusid piirates ja infovahetust edendades käidud nagu kass ümber palava pudru. Radikaalse otsuseni piirata riikide maksukonkurentsi maksumäärale alampiiri seadmisega viis suurriigid pandeemiajärgse rahanduse kehv tervis ehk vajadus võlgu teenindada ja vähendada.

G7 pole küll veel kogu maailm, aga näiteks rahapesuküsimus on näidanud, et kui USA on täiega paadis, siis edeneb ülemaailmsete standardite jõustamine palju libedamalt kui ilma temata. Seega on väga tõenäoline, et lähema aasta jooksul jõutaksegi juttudest tegudeni.

Eesti kohalike ettevõtete kasumi maksustamist ei pea ülemaailmne reform puudutama. Las selle jaoks jätkubki maksurahu.

Olgu rõhutatud, et G7-s ja teistes rahvusvahelistes koostöökogudes küpsetatav puudutab ülemaailmseid ettevõtteid, mille käive ulatub sadadesse miljonitesse eurodesse. Globaalsete kontsernide tütarettevõtteid, mille Eesti saaks panna siin tulumaksu maksma, on rahandusministeeriumi arvates 200–300. Eestis asuva peakontoriga suurettevõtteid, mida ülemaailmne „maksumaavärin” puudutaks, võib praegu olla alla viie. Eesti on muidugi tahtnud ja tahaks olla suurem „peakontorite maa”, aga pole õnnestunud, ja eelseisva reformi valguses tuleb rahvusvahelistele ettevõtetele kehtiva maksurežiimi plussid-miinused üle vaadata.

Eesti kohalike ettevõtete kasumi maksustamist ei pea ülemaailmne reform puudutama. Ent inimestele, keda me praegune ettevõtete tulumaksusüsteem – maks ainult jaotatud kasumilt – ei vaimusta, annab see ettekäände võtta (taas) jutuks ka kohalike ettevõtete kasumimaks. Jäägu sellega siiski nii, nagu on, sest see põhimõte on meid juba 20 aasta hästi teeninud ja toob riigikassasse rohkem raha kui paljudele riikidele nende traditsiooniline kasumimaks.