Lõputu hädaorg. Miks ei pääse avalikus ruumis tualetti?

Käimlate nappus linnaruumis võib tekitada eri sorti tervise- ja muid hädasid. Eriti tugevasti lööb probleem naisi ja puuetega inimesi.

Soe suvepäev. Istute sõpradega pargis, räägite juttu, joote mineraalvett, nagu vaja, et mitte päikesepistet saada. Varem või hiljem on tarvis minna tualetti. Aga ei saa! Avalikku käimlat läheduses ilmselt pole, sest need on tõelised haruldused. Küllap on võimalik end kergendada mõne ettevõtte WC-s, kui juhtub kaasas olema paras rahasumma. Kui mitte, tuleb leida võimalus sularaha välja võtta või raha infoletis lahti vahetada, põis pingul. Eriti hull on lugu, kui juhtute liikuma ratastooliga, sest tõenäoliselt pole teie vajadustele üldse mõeldud või kui ongi, on käimlauks lihtsalt lukku pandud.

Helen Bokmann on noor naine, kes liigub ratastooli abil. Kodust välja minnes ei saa ta kunagi kindel olla, et WC-sse pääseb. Ta ütleb, et uurib enne väljaminekut alati ligipääsetavuse kohta ja valib eelkõige kohti, kus teab, et klosetti pääseb. Sellegipoolest on tal rääkida lõputult kurioosseid lugusid millestki nii argisest kui tualetiskäik.