Võimuliidu stabiilsust on rõhutatud juba alates Krišjānis Kariņši valitsuse võimuletulekust 2019. aasta jaanuaris. Praeguses olukorras pole võimalik toetust võita ka populistlikul parteil Kellele Kuulub Riik? (KPV LV). Toetuse vähenedes lagunes nende fraktsioon, mille 16 liikmest on alles jäänud ainult viis. Seda arvesse võttes oli ootuspärane, et parteil paluti viisakalt koalitsioonist lahkuda. Lõpliku hoobi andis majandusministri Jānis Vitenbergsi maikuine otsus KPV LV-st lahkuda, et liituda Rahvusliku Liiduga (NA). Partei üritas valitsusele ultimaatumeid esitada, aga bluff kukkus läbi. KPV LV lahkumine aitas Kariņšil võimuliitu tugevdada ja ministrikohti ümber jagada.

Võimuliidu püsimine pole Kariņši jaoks aga põhimure. Ehkki endiselt pole ükski partei valmis valitsust kukutama, on ka teisi võimalusi. 29. aprilli hääletusel lubas seim kohvikutel avada terrassid, minnes vastuollu nii Läti nakkuskeskuse kui ka peaministri seisukohaga. Hiljem selgus, et tegu oli kompromisshääletusega, mis suureneva suremuse olukorras aitas piirangute laialdasemat leevendamist edasi lükata.

Uus mässulaine tekkis parlamendis mai lõpus, ajendiks Kariņši valitsuse haldusreform ja vaidlus ajalooliste maakonnapiiride üle.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega