Looduskaitseseadus keelab looduslikult esinevate lindude pesi ja mune tahtlikult hävitada ja kahjustada või pesi kõrvaldada, samuti tahtlikult häirida, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

Sellisel kujul on seadus kehtinud ligi 13 aastat ja seda on mõistetud selliselt, et raiete lauskeeldu keskkonnaametnikud kehtestada ei või ja igal konkreetsel juhul tuleb kaaluda, milliseid tingimusi lindude kaitseks seada. Samuti pole metsatööde tegemist kunagi võrdsustatud lindude tahtliku hävitamisega, nagu seda nüüd üritatakse näidata.

Säärane käsitlus on olnud kooskõlas Euroopa Liidu linnudirektiiviga, kust meie looduskaitseseadusse on vastavad nõuded üle võetud. Direktiiv kohustab hoidma lindude arvukust sellisena, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Linnudirektiiv nõuab seejuures rangeid kaitsekohustusi eeskätt haruldaste ja väljasuremisohus liikide, aga mitte kõigi looduslikult esinevate linnuliikide kohta.