Hendrik Toompere: kõik onu Heinod on nüüdseks tagasi tõmmanud, enam ei lasta loomal endast välja tulla

Ta lavastab, mängib ja maalib - Hendrik Toompere loominguline pool on pärast koroona-aasta ikaldust lausa lõkkele löönud.

Aivar Mäe juhtumi puhul ütlesid, et inimest ei tohiks lintšida enne kohtuotsust.
Kuna tunnen teatrimaailma, sain kohe aru, millega oli Mäe juhtumi puhul tegu – väga ambitsioonika inimese solvumisega. Kuna tegu oli võimeka solvujaga, võeti asi ka meedias põhjalikult ette.
Aga kui sel teemal on teistsugune seisukoht, siis hakatakse kohe ette heitma, et sa toetad onu Heinosid. Ütlen kohe, et mulle on see täiesti võõras, ma pole iial selliseid nalju teinud ja mulle ei meeldi need. Aga ma räägin lähtepunktist, selle olukorra konfliktsusest. Inimesed hakkavad selle teema tõstatudes kohe röökima, et sa pead poolt valima: kas ei või jaa? See on parteibolševistlik vaatenurk ja väga kurb, kui seda peab tegema. Me peame rääkima sellest, mis tundub tõde, mis tundub aus. Mina nägin selles juhtumis ainult valet.
Kohus oleks vähimagi kõhkluseta Aivar Mäe süüdi mõistnud, kui oleks olnud mingeidki tõendeid. Ühiskondlik tellimus on ju selleks olemas.

Mis tellimus?
Keskealised valged mehed on kõik mölakad. Neilt tuleb võim ära võtta.

Samamoodi tunnustasid Marti Kuusiku õigeksmõistmist esimese astme kohtus.

Mina ei tunne Kuusikut isiklikult. Võib-olla ta ongi ebameeldiv inimene, aga kui me räägime sellisest asjast nagu Aivar Mäe puhul, keda taheti panna samasse ritta Harvey Weinsteiniga, siis seda paralleeli ju ei olnud. Oli näpistamine või embamine, samal ajal kui mujal maailmas põhinevad sarnased juhtumid tõsistel oma positsiooni ärakasutamistel, reaalsel vägistamisel, oma võimu kehtestamisel ja sellega mängimisel. Mäe puhul seda polnud.
Kuusik peksvat oma naist, aga kuidas me seda teame, kui naine seda ei kinnita? Seda on kaks aastat uuritud, aga midagi pole suudetud tõendada. Kui inimene on vägivaldne tüüp, oleks neid näiteid rohkem.
Tunnen õige mitut naisterahvast, kellele meeldivadki sellised pätigeeniga mehed. Nad saavad suhtes olles sakutada ka, aga neile meeldib see, nad mängivad seda mängu. Oma lõimes rääkisin, et inimeste psühholoogilised mudelid on nii erinevad, et kõik ei tarvitse kõiki mõista. Kui Kuusiku puhul oleks asi süstemaatiline, oleks näiteid palju, aga nüüd näib see olevat kodune spiel, umbes nagu Vaino Vahingul oli. Las kohus uurib seda asja, võib prognoosida, et see asi kaugele ei jõua, sest praegu seisab selle taga ainult kaebaja naisterahvas.
Praegu rõhutakse sellele, et Kuusik tuleb süüdi mõista, muidu annab see peksjatele rohelise tule. Vastupidi – see annab rohelise tule pealekaebajatele. Kõik onu Heinod on nüüdseks tagasi tõmmanud, aru saanud, et tuleb tagaplaanile hoida, mitte lasta loomal endast välja tulla.