Kaplinskist kui ökoloogist kõneldes osutab Tootsen ka asjaolule, et mitmed asjad, millest Kaplinski aastaid tagasi rääkis, jõuavad alles praegu inimeste teadvusesse. Näiteks küsimus liigirikkusest - pole mõtet niita oma murulapid jalgpalliväljakuks. Kaplinski rääkis toona nimelt Püha Franciscusele viidates, et ka kloostri aias jäeti mõned lapid sellisena nagu Jumal oleks neid ise kasvatanud. Neid ei kärbitud ega pügatud. "Siin on tore paralleel ka keele, meele ja mõtlemisega. Kaplinski on välja astunud ka eesti keele rikkuse kaitseks - pole vaja keelt ülemäära kohitseda ja normeerida, peab jääma loomulik keel ja keelemõnu".

1x
00:00

Kaplinski maailm on nii rikas, et see ei mahuks ühtede kaante vahele, aga Tootseni sõnul on "Ööülikooli" raamatu eeliseks, et kaardistab Kaplinski olulisi teemasid läbi aastate. On peatükid keelest ja meelest, usust ja armastusest, 1. maailmasõjast ja intellektuaalidest, Tartu linnast jne.

Raamatu alguses on ka kahekõne Tõnu Õnnepaluga, mis valmis sarja jaoks eelmisel sügisel. Kahe elava klassiku omavaheline vestlus. "Olen väga õnnelik, et Tõnu Õnnepalu oli nõus kaasa lööma. Kui veel enne raamatu ilmumist lugesin käsikirja, mõtlesin, et pole tükk aega lugenud midagi nii ausat ja õrna. Seal on nii ilusas vahekorras argine ja süvafilosoofilised arutelud," sõnas Tootsen.

Järgmise raamatuna peaks praeguste plaanide järgi ilmuma sügisel Fred Jüssi mõtetekogumik. Mõistagi jätkuvad ka juba 2000. aastal alustanud "Ööülikooli" saated Vikerraadios (vanemad saated leitavad ka siit). "See on elukestev projekt. Inimesed on juba aastatuhandeid "Ööülikooli" pidanud, lõkke ääres rääkinud üksteisele lugusid. Saade ei tohiks vormina küll kaduda, kogu aeg tuleb uusi ja ärksaid noori peale. Minust poole nooremaid, kes on kolm korda targemad. Praeguste noorte maailmanägemus on väga huvitav ning samas on meil olemas väärikad 85+ inimesed, kes lähevad ajas aina paremaks".

Kuula eelmisi "Lappaja" episoode siit.

Jaga
Kommentaarid