Šumakovi kirjatööd võib pidada ennetavana kavandatud positsioonivalikuks. Iseseisvas Eestis pole võimalik roimasid maha vaikida (nagu meid selleks aastakümneid sunniti). Paraku tundub, et järjekordselt saab see päevaks, mis, nagu autorgi tunnistab, muudab jälle nähtavaks kuristiku, mis paljusid Eesti põliselanikest lahutab. Ja seda mitte kuidagi eestlaste, kes saavad nüüd oma ajaloost rääkida, süül.