Restorani või muuseumisse? See on küsimus!
Miski ei kesta igavesti. Seda teadis laulda juba legendaarne rokimees Axl Rose. Nõnda ei jää ka koroonaviirus meie ühiskonda jäädavalt püsima ning inimesed saavad tasapisi naasta normaalse elu juurde. Klassiruumi, teatrisse, kohvikusse ja muuseumisse. Siinkohal tekib dilemma – kuhu vabaduse saabudes esimesena minna?
Toidukohtadel ja muuseumitel on viimase aasta jooksul olnud tohutult aega mõtlemiseks, kuidas edendada oma ettevõtmisi järgmisele tasandile. Ikka selleks, et jääda rasketes oludes vee peale püsima ning leida samaaegselt idee, mis funktsioneeriks edaspidigi. Tõsi, esimestel on valikuvõimalused suhteliselt piiratud, sest teenust ja emotsiooni saab pakkuda eelkõige kõhu kaudu. Seetõttu langes enamike valik kojuveo kasuks. Kes viis kotletid ise kohale, kes tarvitses rakendada siinmail tuntud Wolti või Bolti abikätt.
Kultuurikambritel nagu näiteks Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumil või Kumul on mängumaa silmnähtavalt suurem, tegevusi on võimalik organiseerida erinevates veebiformaatides. Hoogu kogusid taskuhäälingud, virtuaaltuurid suletud püsinäitustel ning netipõhised perepäevad, kus põhirõhk oli külaliste enda aktiivsusel.