„Ma valetasin tal suud-silmad täis… Ütlesin, et triivime sinna saarele, teeme lõkke ja kuivame ära… Kuigi ise ma teadsin, et see on nüüd kõik,” meenutab Ringo Prees jäises vees surma piiride kompamist.

„No mina teadsin seda samamoodi!” hüüatab Merlin Mäll, Ringo kaaslane tollel paadisõidul. „Kõigest, millest sa rääkisid, võtsin vähemalt poole maha. Ma teadsin, et sa valetad.”

Nad olid kaldast kilomeetri kaugusel meres, laine lõi üle pea ja aprillikuine jäine vesi kangestas liikmeid. Kaks väikest tumedat kogu hallil merel ja lootus, et päästjad jõuavad õigeks ajaks, oli tilluke.

Samal ajal püüdsid päästjad neid meeleheitlikult leida, teades samuti, et aeg tiksub nende kahjuks.

.