„See oli justkui meeltesegadus, uskumatu, arusaamatu.”

Nii ütleb 1989. aasta 24. veebruari sinimustvalge lipu Pika Hermanni torni heiskamise üks peamisi asjaosalisi, toonane Toompea lossi valveteenistuse vanem Heini Valdmann. „Olin ju raskelt nõukogude inimene – naljaga pooleks – ja see oli nagu unenägu. Ma ei saanudki too esimene päev millestki aru,” ütleb ta nüüd, üle 30 aasta hiljem.

„Vana vändaga kriuks-kriuks-kriuks läks lipp üles. Ja mis juhtus? Väike õnnetus. Pika Hermanni torni olid jäänud KGB antennid ja lipp jäi sinna kinni. Lapsed natuke ehmatasid, aga olin kohe kõrval neile abiks, päästsin lipu vabaks,” räägib Valdmann, et KGB oleks justkui eesti rahva sümboli taastamisele omamoodi ninanipsu teinud.

Nii palju kui Valdmann tornist ülevalt alla nägi, laius ümberringi inimmeri. „See oli väga-väga ilus, nii ilus. Kõik oli rahvast tihedalt täis Vabaduse väljaku taha välja: Toompea lossi park, lossiesine, kõik vahetänavad. Kes oli pisarais, kes plaksutas, kes naeris.” 

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid