Peeter Olesk Seedri süüdistavast kirjast ja Isamaa tulevikust: käes pole seiklusromaani lõpulause, vaid üksnes lehekülje viimane rida

Võltsiksin ajalugu, kui väidaksin, et Isamaa järjekordne Suurkogu oli minu jaoks juba võõras mure ja ma ei jälginud seda. Jälgisin küll, sest vastata tuli mitmele telefonikõnele väljastpoolt Tartut, kus tunti elavat huvi Suurkogul toimuva vastu.

Siiski on lugejal kasulik teada, et pärast seda, kui Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder oli 16. juunil saanud minu kirja Isamaast lahkumise kohta ja Eesti Rahvusringhäälingust paluti mul seda kirja kommenteerida, kirjutas Helir-Valdor mulle isiklikult.

Kiri oli süüdistav. Vastasin sellele väga sõbralikult, kuid esialgu tuleb mul tema vastust sellele veel oodata. Juhtub. Miks?

Selgitan seda siin oma nimel, sest Heliri ja minu kirjavahetus ning meie väga pikad telefonikõned ei ole mõeldud ei teistele kõrvadele ega mitte ka kolmandale silmapaarile.