EPL NEW YORGIS | President Kaljulaid: meie diplomaadid peaksid eestlastele rohkem seletama, mis asju me ÜRO-s või Euroopas ajame

Kersti Kaljulaid määrati kaheks järgnevaks aastaks ÜRO üleilmseks laste, noorte ja naiste õiguste eestkõnelejaks. Intervjuus Eesti Päevalehele rääkis ta, et kuigi see on suur tunnustus Eesti välispoliitikale, on vaja selgitada meie tegevusi paremini omaenda koduhoovile.

Mida tähendab ÜRO peasekretäri laste ja naiste õiguste eestkõneleja roll teile pärast teie ametiaja lõppu?

Nii ametiajal kui ka muul ajal on see [eestkõneleja roll] ennekõike tunnustus Eestile. Ma arvan, et need asjad hakkasid hargnema meie julgeolekunõukogu kampaaniast ja sellest, kuidas me tööd oleme teinud. Teised riigid on märganud, et Eestile on oluline teha sellised esmakordsed panustamised hästi ja põhjalikult. See uus roll, laste ja naiste eestseisja ÜRO juures, on lihtsalt järgmine samm, kus peasekretär on märganud, et meil on võime rääkida erinevate auditooriumitega ja võime pakkuda hästi praktilisi lahendusi. Seda kõike on ta siis ilmselgelt tahtnud näha selles rollis, ja seetõttu see pakkumine tehtigi.

Plaanite rõhku panna üleilmsele emasuremuse vähenemisele, toiduga varustatusele ning innovatsioonile. Mida innovatsioon tähendab, rääkides relvakonfliktidest ja konfliktipiirkondade laste õigustest?

Süsteem, mis võimaldaks igaühel haarata oma mobiiltelefon ja registreerida oma lapse sünd. Konfliktipiirkondades on mingisugune mobiiliühendus olemas. Et vähendada emade suremust või aidata kaasa lastele normaalse toidu tagamisele, pead teadma, kes on kus sündinud.

Meile, eestlastele tundub see ju täitsa tavaline. Aga see pole keeruline, see pole kallis, see pole utoopia isegi suuremate konfliktipiirkondade ja vaesemate arenguriikide jaoks. Me peame teadma, kes on sündinud kellele ja kus, muidu me ei saa neid aidata.