ARVUSTUS | „Kiired ja vihased 9”. Rumala meelelahutuse talumatu kergus

„Kiirete ja vihaste” üheksanda osa usutavusnivoo ulatub sõna otseses mõttes kosmilistesse kõrgustesse, kuid see-eest pakutakse endiselt uskumatult lõbusat meelelahutust.

Lihtsakoelise märulifilmina alustanud „Kiired ja vihased” polnud esialgu ühestki otsast originaalne. Hollywoodi ühe esimese filmina Eesti kinolinadele jõudnud „Murdepunkt” pakkus ju juba 1990-ndate alguses süžeed, kus Keanu Reevesi kehastatud politseinik infiltreerus surfaritest pangaröövlite kampa. „Kiirete ja vihaste” esimeses filmis, mis linastus selle sajandi alguses, asendas Reevesi Paul Walker ja kuritegelikke surfareid Vin Dieseli juhitud tänavakihutajate kamp.
Filmisaaga tegelaste arv on 20 aasta jooksul kasvanud niivõrd suureks, et ainult ühekordse läbivaatamise pagasiga ei pruugi täpselt mäletadagi, mis, miks ja kes mingi tegelane on. Seda pole filmivaatamise juures väga vajagi. Kohe hakatakse allakukkunud CIA lennukist kadunud seadmeid taga ajama ning Mehhiko metsades ja miiniväljadel autodega kihutama. Kui see võitlus lõppeb mööda lagunevat köissilda põgenemisega, siis on teada, et loogikat ei maksa ka seekord oodata. Asi on hoopis lihtsamas meelelahutuses.