Lavastuses “Säh, õgi!” uuritakse toidu ja poliitika omavahelist suhet

Vabaduse festival programmis etendub Venemaa ja Austria koostöölavastus “Säh, õgi!” (Жри), milles uuritakse toidu ja poliitika omavahelist suhet. Andrei Stadnikovi sürrealistliku lavastuse lähtepunktiks on Venemaa sanktsioonid, millega kehtestati täielik embargo Euroopa Liidu, USA, Austraalia, Kanada ja Norra toiduainetele. Kasutades juba olemasolevate tekstide fragmente, võimaldab Stadnikovi näidend publikul olla tunnistajaks kabinetiistungile, kus otsustatakse hävitada ebaseaduslikult riiki sisse toodud EL-i toidukaup. Seda otsust peetakse Venemaa pika nälja-ajaloo valguses peaaegu pühaduse teotamiseks. Seejärel kujutab Stadnikov ette sama riigi hiljuti surnud juhi peielauda, kus paatosega ülekoormatud matusekõnesid ja rituaalseid toidukordi katkestatakse tontlike nimekirjadega piiril konfiskeeritud ja hävitatud toodetest.

Narvas Kreenholmis mängitav Stadnikovi näidend osutab toidupoliitika rituaalsele, peaaegu religioossele olemusele, tuues päevavalgele nii jõukate hiilguse kui näljaste ihad. Sündmustikku ilmestab lavastuse muusikaline partituur, milles on kokku viidud paljudes leinakultuurides esinevad itkulaulud ning tööliste matusemarss nõukogude avangardhelilooja Arseni Avraamovi 1922. aastal loodud „Tehasesireenide sümfooniast”.

“Säh, õgi!” autor ja lavastaja on Andrei Stadnikov, lavakujunduse autor Shifra Každan, muusikaline kujundaja Dmitri Vlasik, valguskunstnik Anton Astahhov, kostüümikunstnik Danja Bowden, mängivad Anton Kukuškin, Gladstone Makhib, Anastassia Pronina, Leonid Samorukov ja Anastassia Velikorodnaja.

Lavastus on valminud teatrikompanii “Второе действие” (Venemaa) ja kaasaegse kunsti festival steirischerherbst (Austria) koostöös.

“Säh, õgi!” etendub Vabaduse festivalil Kreenholmis 17. augustil kell 16 ja 18. augustil kell 14 ja 19.

Piletid Piletitaskust.

Vabaduse festival toimub 17.-21. augustini Narvas.

Narvas toimuva Vabaduse festivali programmis on lavastused väiketeatritelt riikidest, kus on tõsiseid probleeme vaba sõna levitamisega ning kus viimastel aastatel on teatritegijatel olnud kokkupuuteid loomingulist tegevust piirava tsensuuriga. Tegemist pole vaid idariikide probleemiga, markantseid näiteid on võtta ka siitsamast Euroopast, kus tsensuur mõjutab üha rohkem vaba loomingut.