Eesti inimest ei maksa pidada ei ihneks ega rumalaks. Ta tahab, et Eesti oleks korras, kõik toimiks hästi, siin oleks ilus elada. Kuid arutut raiskamist Eesti inimene ei salli. Praeguse olukorraga ei saa kuidagi rahul olla, sest riik ei lähtu kulude tegemisel mitte vajadustest, vaid kogu sunniviisil makstud maksude laiali jagamisest, mida tehakse väga ebaõiglaselt.