Lydia oli imeilus laps ja on nüüd imeilus noor naine. Graatsiline, suurepärane sportlane, väga heade õpitulemustega, hea suhtleja. Mitte millestki ei paista, et seda noort naist on lapsena neli aastat väärkoheldud. Lydia suureks saladuseks oleks see jäänudki ja kurjategija võinuks rahulikult edasi elada, kui poleks olnud üht hoolivat lapsevanemat.

„Kui ma kohtusaalis istusin ja Lydiat kuulasin... Ta rääkis täiesti külmalt ja kui ma seda lugu ise poleks uurinud, siis võinuks tekkida tunne, et tegemist on väljamõeldud looga. Aga siis, kui ta jõudis eriti detailsete kohtade juurde, hakkas ta lahinal nutma,” kirjeldas haruldase kohtuotsusega päädinud protsessi prokurör Lea Pähkel.


.