JUHTKIRI | Raha põleb? Hoopis paisub pärmitainana

Nende umbes kolme aastaga, mille jooksul Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder pensionireformi valmis küpsetas, on suure riskiga Eesti teise pensionisamba fondide keskmine aastane tootlus olnud 6–14%. Raha põleb? Sellise tootluse puhul oleks see jutt kohatu, aga eks Seedri peas idaneski plaan siis, kui tootlus oli kehvem.

Rahandusministeeriumi eile alanud kampaaniasse „Mõtle läbi!” ei peaks suhtuma kui praeguse ja eelmise valitsuse vägikaikaveosse, vaid sõna-sõnalt. See tähendab: kes on esitanud sambast lahkumise avalduse, peaks isiklikud perspektiivid tõepoolest veel kord läbi mõtlema ja arvutama.

Juuli lõpuni saab esitatud lahkumisavalduse tagasi võtta. Sealjuures ei tähendaks tagasivõtmine sundi jääda sambasse pensioniea saabumiseni, vaid aastas hakkab olema kolm lahkumisavalduste esitamise perioodi. Saab lahkuda, kunas tahad.

31. juulini saab sambast lahkumise avalduse tagasi võtta. Mõelge ja arvutage isiklikud perspektiivid veel kord läbi.

Fondide viimase aja hea tootlus on eelkõige maailma finantsturu üldise tõusu teene. Keskpankade rahatrüki tõttu kasvavad finantsvarade hinnad nagu pärmitainas. Vähemal määral võib Eesti fondide parema tootluse taga olla ka see, et reformihirmu mõjul parandati oma investeerimisstrateegiaid.

Loomulikult finantsturg kõigub, vahel väga jõuliselt. Viimase aasta-poolteise suurepärane tootlus – osal fondidel 30% ringis – ei garanteeri, et järgminegi aasta tuleb suurepärane. Võib tulla ka halb. Küll aga tõendab viimase aja hea tootlus, et prognoosid, mis räägivad pikaajalisest tootlusest keskmiselt 5% aastas, pole laest võetud. See ja inflatsiooni ületamine on tõesti saavutatav, kui valida oma pensionirahale õige fond. Samal ajal annab riikide, sh Eesti tempokalt paisunud võlakoormus värsket ainest mõtiskluseks, kumb on paarikümne aasta perspektiivis usaldusväärsem pensionimaksja – finantsturg või laenukoormaga riik.

Kokkuvõttes: viimased kaks aastat on näidanud, et pensionifondid saavad olla riigi makstavale pensionile toimiv täiendus. Ka osa reformiga teisele sambale lisatud paindlikkust on hea ja üht momenti sellest paindlikkusest – 31. juulini saab lahkumisavalduse tagasi võtta – olekski nüüd paljudel suure hurraaga lahkumisavalduse esitanutel mõistlik kasutada. Pensioniikka jõudes saab raha välja võtta soodsamate maksudega. Enne pensioniiga tekkida võiva hädavajaduse korral saab raha välja võtta ka edaspidi, praegune võimalus pole viimane.