LP
10.07.2021, 10:00

Sinimustvalge rinda ja lüpsik kätte. Punkarid lasid nõukogude võimu nõmedustele ninanipsu

 (167)
Punkarlus oli 1970.–1980. aastatel, tükk aega enne fosforiidisõda ja laulvat revolutsiooni, Eesti noorte olulisim protestiliikumine.
Maarja Pakats
maarja.pakats@epl.ee
Punkarid 1982. aasta kevadel Nõmmel Generaator M-i kontserdil. Vasakul Kojamees. „Olin elava loomuga poiss, kord spordilaagrist Leningradist tagasi tulles ostsin haaknõelu, panin terve püksirea neid täis. Öeldi, et see mood on meil mööda läinud. Vastasin: mis mõttes mood? Ma ise mõtlesin selle välja. See oli 1981. aasta jaanuaris.”
Punkarid 1982. aasta kevadel Nõmmel Generaator M-i kontserdil. Vasakul Kojamees. „Olin elava loomuga poiss, kord spordilaagrist Leningradist tagasi tulles ostsin haaknõelu, panin terve püksirea neid täis. Öeldi, et see mood on meil mööda läinud. Vastasin: mis mõttes mood? Ma ise mõtlesin selle välja. See oli 1981. aasta jaanuaris.”
Foto: erakogu

Punkarite jaoks oli silmatorkav välimus ja rõivastus oluline eneseväljendusvorm. Laias laastus pani punkar selga rõivaid, mis kätte juhtusid, ja isikupärastas neid. Käsitöö oli väga hinnas: oma riided tehti ise või kohendati olemasolevaid, olulised olid detailid: märgid, ketid, haaknõelad jne. Ka väikeseid sinimustvalgeid lippe kinnitati oma riiete külge.
Kasutati eriskummalisi esemeid, Kojamees kirjutas näiteks gaasimaskikoti peale „Hei, uljad punkarid” ja kandis seda. Merca meenutab, et kooli tuldi vanaisa suure kohvriga või õpikud lüpsikus.

Kommenteeri Loe kommentaare (167)