Punkarite jaoks oli silmatorkav välimus ja rõivastus oluline eneseväljendusvorm. Laias laastus pani punkar selga rõivaid, mis kätte juhtusid, ja isikupärastas neid. Käsitöö oli väga hinnas: oma riided tehti ise või kohendati olemasolevaid, olulised olid detailid: märgid, ketid, haaknõelad jne. Ka väikeseid sinimustvalgeid lippe kinnitati oma riiete külge.
Kasutati eriskummalisi esemeid, Kojamees kirjutas näiteks gaasimaskikoti peale „Hei, uljad punkarid” ja kandis seda. Merca meenutab, et kooli tuldi vanaisa suure kohvriga või õpikud lüpsikus.