Teadlased ju vaidlevad omavahel, lähtuvad eri mõtteviisidest ja rakendavad eri mudeleid. Kellel õigus, selgub alles praktiliste rakenduste tulemusena ja siiski mitte tingimata üheselt ja lõplikult. Loomulikult on raske aru saada, miks n-ö targad inimesed kohe aru ei saa, kuidas asjad maailmas tegelikult on. Ideoloogilistele liidritele on see selge ja rahval läheb paraku kiiresti meelest ära, et too selgus oli vaid näiline ja eksiti sügavalt. Teaduses pettumise põhjuseks võib skepsise kõrval olla ka ülemäärane teaduseusk, mis suure tõenäosusega saab mingil hetkel tagasilöögi. 

Kas või näiteks pärast teada saamist, et vaktsiinid ei annagi haiguste vastu sajaprotsendilist kaitset. Kui teadusehuviline juhtub veel lugema teadusfilosoofia klassik Paul Feyerabendit, kelle järgi teaduslikku meetodit polegi olemas, võib see kergesti viia suure segaduseni või isegi teaduses lõpliku pettumiseni.

Intervjuu ilmus algselt Sirbis 02.07.2021.