Eestis reguleerib soo korrigeerimist seadustik, mis võeti vastu üle 20 aasta tagasi. Selle aja jooksul on maailma terviseorganisatsioon võtnud vastu otsuseid, mis ajakohastavad soo korrigeerimist, kuid Eesti pole nende muudatustega kaasa läinud. Kuigi uue eelnõuga võib sooline üleminek inimestele lihtsamaks muutuda, on see seni olnud bürokraatlikult veniv ja aeglane protsess.

Arsti konsultatsioonid ja ekspertiisikomisjonid, mitu kuud ja aastat ooteaega ning vähemalt aasta aega hormoonravi, et saaks muuta oma nime ja isikukoodi – see on praegu Eestis reaalsus transsoolistele inimestele, kes tahavad, et nende sugu tunnustataks. Isegi siis ei pruugi Eestis saada oma soolist üleminekut lõpuni viia, sest puuduvad arstid, kes teeks soo korrigeerimise operatsiooni. Kogu protsessi keerukuse pärast on ühtviisi kriitilised nii Eesti LGBT-kogukond kui ka need, kes soovivad oma sugu muuta, sealhulgas Nathan Norma.

Nathani „ametlik” sooline üleminek algas umbes kolm aastat tagasi, paar kuud enne ta 18. sünnipäeva. „Kui ma emale esimest korda rääkisin, siis see pani kõik käima,” ütles noormees. „Juba lasteaias panin piltide taha poisinime, lasin sõpradel endaga teistmoodi käituda ja lõikasin juuksed maha,” rääkis Nathan. Lõpuks otsustas ta viia oma tunnetusliku ja bioloogilise soo kooskõlla.