Kirikute nõukogu, mille üks eesmärke on toetada Eesti kristlikku meediat, sai 2020. aastal riigieelarvest 646 000 eurot, aasta varem 50 000 euro võrra rohkemgi. Selle raha eest peaksid eri usuühendused Eestis koostööd tegema, edendama noorsootööd ja muu hulgas toetama vaimuliku sisuga meedia loomist rahvusringhäälingus. Tänu sellele on Klassikaraadio eetris hommikupalvused ja ETV-s jooksis Eesti kirikute lugusid tutvustav telesaade „Tähendamisi”.

2020. aastal sellest aga ei piisanud. Siseministeerium eraldas katuserahana kirikute nõukogule veel 50 000 eurot tegevustoetust, mille eesmärk oli toetada „kristlikke telekanaleid”. Magusast suutäiest sai osa ka Taevas TV7. TV7 jagati saadete tarbeks 2500 eurot.

Taevas TV7 ilmus Eestisse 2009. aastal Soomest sealsete kristlaste toetusel, et usuleiget lõunanaabrit õigele teele juhtida. Taevas TV7 tegutseb ka Rootsis, Venemaal ja Iisraelis. Telekanali sisu on suuresti soomlaste tõlkematerjal: kristlikud jutlused, lastesaated ja Ameerika konservatiivse kristliku telekanali CBN saated. Kuigi toetuste najal tehakse Eestis ka oma sisu.

Tellimussaated katuserahade eest

Sel kevadel ja suvel on Taevas TV7 eetrisse lisatud mitu eestikeelset saadet, mille fookus on piiblist kaugel. Näiteks saates „Kuhu lähed, Eesti?” vestlevad abordivastase MTÜ Elu Marss endine juht Lydia Hõbesalu, endine rahvastikuminister ja isamaalane Riina Solman ning EKRE rahvasaadik Helle-Moonika Helme. Just Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni ajal Taeva TV7-le katuseraha jõudiski. Saadet kasutatakse ära valitsuse kritiseerimiseks: arutletakse endiste koalitsioonipartnerite korruptsiooniskandaalide üle ja soovitatakse vaatajatel kahelda NETS-is, presidendivalimistes ja valitsusparteide „tõelises agendas”.

Katuseraha eraldamiseks andis seejuures allkirja ka Keskerakond, kuid tellimussaate väärilised nad siiski polnud.

Seejuures on telekanali tegevjuht Päivi Pitko lubanud pakkuda kristlikele vaadetele kohast, kuid siiski võimalikult objektiivset sisu. Selles, et opositsioon kritiseerib valitsust, polekski muidu midagi erilist, aga meediaväljaandena tegutsevas kanalis teist poolt ei leidugi. Katuseraha eraldamiseks andis seejuures allkirja ka Keskerakond, kuid tellimussaate väärilised nad siiski polnud.

Pitko lükkas ümber nagu oleks "Kuhu lähed, Eesti?" näol tegemist tellimussaatega. "See on väga eksitav. Kuigi te viitate, et saime osa katuserahadest, peaks osalema ka Keskerakond, kuid majanduslik seos meie kanalil erakonnaga puudub. Tegu on puhtalt maailmavaatelise küsimusega."

Tegevjuhi sõnul käivad Hõbesalu, Helme ja Solman vestlussaadet tegemas oma vabast ajast ning vabast soovist.

"Iga saatetegija valib enda külalised, kuid tegu pole kindlasti poliitreklaamiga. Piibel annab siiski mingisugused väärtused, mille eest meie seisame ning need väljenduvad ka kõnealuses saates. Me ei välista mingil juhul ühtegi erakonda ega inimest. Meie eesmärk on saadete läbi tuua esile kristlikke väärtuseid," lõpetas ta.

Vaktsiinivastane jama

Aprillis lisati eetrisse veel kaks saadet, mis on sotsiaalmeedia kaudu jõudnud suurema auditooriumini. Kõigepealt jõudis eetrisse uudistesaade „Alarm”, mille esimeses osas väitis EKRE liige, ärimees ja saatejuht Tarmo Hints, et PCR-testid valetavad, maskikandmine mõjutab meie tervist, koroonavaktsiin on surmav ja tegu on eksperimentaalse vaktsiiniga. Ükski mainitud väide ei vasta tõele. Saatel on kolm osa ja kahe järgmise sisu on esimesega sarnane.

„Sõna on vaba” on vestlussaade, mis muidu võinuks jääda samameelsete videoblogiks, kuid sellel aitas laiema publikuni jõuda teadusnõukoja liikme Irja Lutsari ülesastumine. Lutsar on aidanud valeinfol levida ka valeinfot edastava portaali Telegram saadetes üles astudes. Kõnekas nimi tagab saate parema leviku sotsiaalmeedias. Kui „Sõna on vaba” esimene osa, milles osales Varro Vooglaid, jõudis Facebookis paarisaja inimeseni, siis Lutsari arutelu fotograafi ja molekulaarbioloogi Kaari Saarmaga üle 12 000 inimeseni.

Saarma on püüdnud veenda avalikkust, et ivermektiin ja hüdroksüklorokviin (HCQ) on head alternatiivid koroonavaktsiinile. Seejuures on HCQ ja ivermektiini eestikeelne ülistusjutt, mida teadlased ei toeta, suuresti YouTube’ist eemaldatud. Taevas TV7 pakub platvormi, kus edastada vandenõuteooriaid video vahendusel ning see jääb sotsiaalmeedias hästi silma.

Ivermektiin ei toimi ja vaktsiine on katsetatud

Ravimiameti kliinilise hindamise büroo juht Keiu Heinla väitis, et Saarma jutt telekanalis on vale. Näiteks ütles Saarma, et vaktsiine pole laste peal optimeeritult katsetatud ning seega katsed pole teaduslikud. Pfizeri vaktsiini katsetati üle 2000 lapse peal, kellest pooled said platseebot. Platseebot saanud lastest nakatus koroonaviirusega 16 last, päris vaktsiini saanutest mitte ükski. Lastel tekkinud kõrvalmõjud ja antikehade arv olid sarnased kuni 25-aastaste täiskasvanute omadega. Euroopa ravimiamet katsetab praegu Modernaga, et ka selle sihtrühma laiendada.

Hüdroksüklorokviini ja ivermektiini ei pea maailma teadusagentuurid nii ohutuks, nagu püüavad väita vaktsiinivastased. Ivermektiini tõhusust toetavad teadusuuringud on kas välja mõeldud või pole piisavalt suure valimiga. Ka väide, nagu oleks Indias saadud koroonalainest jagu ivermektiini tõttu, ei vasta tõele. Surmad vähenesid Indias karmide liikumispiirangute, mitte parasiiditõrje pärast.

Vaktsiinivastased väidavad nendele kahele ravimile alusetuid imeomadusi pookides, nagu tegeletaks koroonaravi kõrval üksnes vaktsiinidega. Ka see ei vasta tõele. Euroopa ravimiametis uuritakse praegu nelja ravimit ja kahele on antud müügiluba. Big Pharma vandenõuteooriaid lükkavad ümber institutsioonid, mis on jäetud kriisiga tegelemist juhtima. Näiteks Pfizer püüdis inimestele maha müüa kolmandat vaktsiinidoosi, kuid esialgu ei pea CDC ega Euroopa ravimiamet seda vajalikuks.

Möödunud aasta lõpus avaldas nüüdne peaminister Kaja Kallas, et valitsus võiks katuseraha tervisekriisi suunata. Omal moel on seda praeguseks seega tehtud.

Telekanali juht Päivi Pitko väitis Eesti Päevalehele, et eetrisse ei lasta vaktsineerimisvastast sisu. "Keegi meie meeskonnast ega saatekülalistest pole koroonaeitaja. Tegelikult on suur osa meie töötajatest haiguse läbi põdenud ning selle olemasolu ei eita kindlasti keegi," lõpetas ta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid