2. veebruaril 1937 avati Tallinnas Majaomanikkude Panga uhkes hoones kohvik Kultas. Selle sisustamisega nähti küll mitu kuud kõvasti vaeva, kuid kõik sai õigeks ajaks valmis. Avamispeole oli väidetavasti kutsutud ligi 500 külalist koos kaaslasega, kes kõik võisid kohviku kulul head-paremat maitsta. Mõistagi kõlas elav muusika.

Kohvik pakkus 12 sorti kohvi ja 72 sorti torte, muust rääkimata. Alkoholi kohvikus ei müüdud. Kohvikus sai lugeda nii kohalikke kui ka olulisemaid võõrkeelseid ajalehti ning saata kirju ja telegramme. Reisilt tulnuile pakuti kohapeal võimalust lasta oma ülikond ja muud riided värskelt pressida. See kõik muutis Kultase kohviku juba esimestel kuudel ülimenukaks. Paraku sai see menu kesta ainult 1940. aasta juunini, kui kommunistid ja punaväelased pöörasid Eesti tagurpidi.

Kultas ei olnud sugugi nii edev, et ise oma nimi kohvikule panna. Ta korraldas nimekonkursi ja lasi rahval valida. Pakutud nimede hulgas olid näiteks Toom, Harju, Estonia ja Eesti, aga ka Kuldtass ja Kultas. „Ma kinnitan, et ma ei rääkinud selles küsimuses absoluutselt kaasa,” on Kultas öelnud.