PÄEVA TEEMA | Allar Jõks ja Jaanika Alevi: valitsusel olgu selgroogu mitte alluda sulgemist nõudvatele panikööridele
(202)
Koroona pandeemiat käsitletakse Eestis ainult viroloogilise kriisina, kus piirangute kehtestamisel lähtutakse eelkõige nakatanute arvust. Tegelikkuses on kriis aga oluliselt mitmepalgelisem ega puuduta ainult õigust tervise kaitsele.
Seda, kuhu võib jõuda kui ainult nakatanute arvust juhinduda, illustreerib Hispaanias juhtunu. Hispaania põhiseaduskohus tunnistas 14.juulil põhiseadusevastaseks riigi täieliku sulgemise 2020. aasta märtsis kehtinud hädaolukorra ajal, mis sisuliselt määras hispaanlased kolmeks kuuks koduvangistusse.
Kohus leidis, et niivõrd intensiivselt põhiõigusi piiravate meetmete rakendamist oleks valitsuse asemel pidanud otsustama parlament.
Otsus kinnitab, et põhiseadus kehtib ka pandeemiaga võitlemisel ning mida rangemad on piirangud, seda kõrgemal otsustustasemel tuleb neid kehtestada. Hispaania põhiseaduskohtu lahend tõstatab küsimuse, kas põhiõiguste kaitse seisukohast on piisav Eesti lahendus, kus piir hädaolukorra ja eriolukorra vahel on muutumas järjest hägusemaks.
Meenutame, et sarnase intensiivsusega piiranguid, mille rakendamiseks möödunud aastal oli vaja kehtestada eriolukord, rakendati sel aastal eriolukorda väljakuulutamata.
Pretsedenditu otsus
Tegemist on esimese korraga, kui Euroopa Liidu liikmesriigis tunnistatakse viirusetõrje abinõud põhiseadusevastaseks. Tunnustust väärib kuue Hispaania kohtuniku südikus, tänu kellele see märgiline pretsedent sündis.
Piirangute põhiseaduspärasuse üle otsustamine lõi põhiseaduskohtu kohtunikud kahte leeri. Kuueliikmeline enamus leidis, et nii ulatuslikke kitsendusi, kui mullu Hispaania valitsus kehtestas, ei saa õigustada kuitahes suure viirusohuga. Vähemusse jäänud viie kohtuniku arvates oli liikumiskeeld õigustatud vajadusega kaitsta inimeste tervist erakordse ulatusega kriis tingimustes.
Hispaania valitsus reageeris kohtuotsusele jõuliselt, pidades seda pretsedendituks ning ootamatuks. Valitsusallikate sõnul poleks inimesi kodudesse lukustamata olnud võimalik elusid päästa. Kuigi Hispaanias ei nõutud, et „kohtunike pead veereksid“, kasutati otsuse teinud kohtunike suhtes jõulisi väljendeid.
Hispaania kaitseministri sõnul näiteks puudub kohtunikel riigitunne (PT 16.07). Lisaks tunnistas kohtu asepresident, kelle hääl asjas otsustavaks sai, et tundis tuntud Hispaania poliitiku ja endise asepeaministri poolt survet valitsust soosiva lahendi tegemiseks ning sai sellega seoses isegi valitsuse numbrilt kõnesid.
Teadusnõukoda peab laienema
Ka Eestis valitseb avalikus mõtteruumis arusaam, et valitsuse kehtestatud piirangute arvustamine ja vaidlustamine võrdub pandeemia eitamisega. Seetõttu pole Eestis põhiõigustele suurimaks ohuks mitte riigivõim, vaid põhiseadusleiged eestimaalased. Need kelle arvates valitsus ei ole pandeemia ohjamisel seotud põhiseadusega.
Ajal, kui oleme jõudnud epidemioloogilisest kriisist ka põhiõiguste- ja hariduskriisini, tuleks kolmanda laine tõrjumisel vaadata nakatunute arvust ja reovee näitudest kaugemale. Valitsusel peaks olema selgroogu, et mitte alluda panikööridele, kes ainult nakatanute arvuga manipuleerides nõuavad kõige sulgemist. Selle asemel võiks haiglavõrgu vastuvõtuvõime olla üheks kriteeriumiks, mis õigustab rangemaid piiranguid.
Lisaks peaks valitsus iga keelu rakendamiseks eelnevalt küsima, mitu inimest kaotavad selle tagajärjel töö või sissetuleku ning kui paljudel jääb haridustee lünklikuks. Selleks, et need küsimused tähelepanuta ei jääks, tuleb valitsust nõustava teadusnõukoja koosseisu kaasata sotsiaalteadlasi, majandusteadlasi ja õigusteadlasi.
