Pärandturism aitab Eestil päriselt eristuda
(1)
Aivar Ruukel on Eesti juhtivaid loodusturismi ettevõtjaid ja soome-ugri aktivist just soome-ugri turismi alal, seda edendades ja arendades. 1986. aastal nägi ta Mark Soosaare filmi haavapuust ühepuulootsiku ehk haabja tegemisest ning sai sellest nõnda palju inspiratsiooni, et hakkas kümmekond aastat hiljem ise lootsikute valmistamise laagreid kodukohas, Soomaal, korraldama. Aivari abikaasa on, muide, udmurditar.
„Just haabja tõttu teadsin soome-ugri rahvaste kohta veidi rohkem. Sellest kasvaski välja suurem ja üldisem huvi soome-ugri liikumise vastu,“ selgitab Aivar Ruukel jõudmist hõimurahvaste ja pärandturismi juurde.
Turism määras tegevusala
Oliver Loode on inimõiguslane, kes keskendub põlisrahvaste ja soome-ugri rahvaste õigustele. Samuti juhatab ta MTÜ-d URALIC Keskus. „Soome-ugri turismi pole ma nii süvitsi edendanud kui Aivar, kes on selles valdkonnas kindlasti esitegija,“ jagab Oliver Aivarile kiitust. Ent samas viis just turismivaldkond Oliveri umbes 11 aastat tagasi soome- ugri aktivismi juurde. Tol ajal oli tema põhitööks eelkõige turismiarendus, koha turundus ja koha brändinguga seotud konsultatsioonid.
„Kuna tegelesin selle alaga, kutsuti mind Venemaal asuvatesse erinevatesse soome-ugri paikadesse kõnelema, kuidas kultuuripärandi abil turismi edendada. Näiteks Karjalas ja Permi Krais,“ meenutab Oliver teekonna algust. „Lektorina tekkisid mul esimesed elavad kokkupuuted soome-ugrilastega. Mingis mõttes sain sealsesse maailma jala ukse vahele, mis tekitas huvi hakata valdkonnaga süvitsi minema. Ühel hetkel avastasin et hobist oli kujunenud täiskohaga elukutse. Turism on määranud suurt rolli selles, mida ma teen täna,“ tõdeb Oliver.
Suur potentsiaal näidata olnut
Aivari sõnul tähendab pärandturism tarbija seisukohast eelkõige seda, et inimene läheb mõnda paika, kuna tunneb huvi sealse kultuuri vastu. „Mina tegelen loodusturismiga ja meie kliente motiveerib eelkõige looduselamus. On kohti ja ettevõtteid, kelle nišš on autentne ja kes loovad kontakti kultuuriga. Säärasel moel saab turist kontakti osaga konkreetsest rahvast. Näiteks mulkide, setode või Kihnu inimestega. Samuti soome-ugri rahvastega,“ tutvustab Aivar pärandturismi mõiste sisu.
Oliver ütleb, et tema eristaks pärandturismi mõistet kultuuriturismist. „On kultuuripärand ja looduspärand. Aivar seob oma töös väga hästi looduse ja kultuuri ning näitab, kuidas need on seotud. Eriti, kui me räägime põlisrahvastest ja
põliskogukondadest. Nende jaoks on loodus ja kultuur alati üks tervik. Pärandturismi potentsiaal on näidata teadlikule, aga samas uudishimulikule ja huvitatud turistile, et paik, kus täna ollakse, on seotud sellega, mis kunagi oli. Kuidas eelmised põlvkonnad on kohta kujundanud. Turist hakkab nägema seoseid mineviku ja oleviku vahel. Läheb süvitsi ajalukku ja kultuuri ning nii kujunebki pärandturism. Hakatakse mõistma paiga vaimu. See rikastab sisemiselt palju rohkem, kui all-inclusive nautlev pakett, mille peamine eesmärk on mugavus,“ kirjeldab Oliver oskuslikult jutuajamise peategelast- pärandturismi.
Originaalne turism
Reisimise lätetele mõeldes on idee alati selles, et kuhugi minna ja mingi eripära, mis sinna tõmbab. „Kogu tarbimisühiskond on muutunud meelelahutuse põhiseks. Pärandturismis on vähe meelelahutust, aga palju originaalset turismi. See pakub võimalust õnnelik olla, sest saab nautida autentset paika inimestest, kes kultuuri kannavad,“ räägib Aivar muutunud reisimise alustest.
Täna, mil maailma turismivaldkond end viimase pooleteise aastaga põhjalikult ümber lähtestama pidanud, on pärand- ja kultuuriturism populaarsust kasvatamas. „Ägedam on majutuda ja süüa mitte spetsiaalselt välja valitud kohas, vaid popp on peatuda sarnaselt näiteks külastatava suurlinna elanikele. Leida kohalik elanik, kes teeb hobi korras sinu kui reisijaga linnatuuri. Meie keskendume küll maapiirkondadele, aga need trendid on samas jõudnud linnapilti,“ jutustab Aivar muutustest turismi-ettevõtjana.
Tallinna vanalinn ja loodus
Pärandturismiga seotud märksõnu pole Eestis palju. Meid kui riiki ja rahvast teatakse Aivari kinnitusel Tallinna vanalinna tõttu. Viimasel ajal on lisandunud ka Eesti loodus. Aga kolmandat asja või paika paraku pole. „See pole seto leelo, Kihnu- või mulkide eripära. Need on nišid. Samas sellised pärandturismi piirkonnad võiksid olla kohad, kus räägitakse oma keelt või murret. Hiiumaa, Võrumaa, Saaremaa ja Hiiumaa,“ loetleb Aivar võimalusi eristumiseks.
Meeste sõnul pole Eestis väga teadvustatud pärandturismi kui konkreetset valdkonda ja seda ka nii ei brändita. „Eestis on palju uudishimulikke ja intelligentseid inimesi, kes saavad sellest samas naudingu. See on justkui Mikitalik-laks, et teada saada, mis see Mikita maailm siis täpselt on. Piimapukid ja valge pearätikuga tädi- ka see on pärandturism. See, kui reisid Eestis ja näed, et see vana mälestus, mida lapsepõlvest mäletan, on tänini alles,“ pajatab Aivar.
Oliveri hinnangul saab pärandturismi tooteid meelelahutuslikes elementides kujundada, eristades odavat ja välistele efektidele keskendunud meelelahutust veidi vaimsemast või sisukamast. „Ma olen kindel, et Aivar arendab oma turismitooteid samuti meelelahutuslikule poolele mõeldes?“ viskab Oliver küsimuse õhku. – „Muidugi peab fun olema!“ kinnitab Aivar ja jätkab: „viimasel aastal tahame kujundada tervise turismi sihtkohta ehk loodust kui vaimse tasakaalu kohta. See on samuti suund, kuhu turism liigub. Näiteks Šotimaal maksab Haigekassa juba kanuumatkade eest, et inimene saaks puhkuse ja läheduse loodusega kui ravimi“.
Soome-ugri pärandturismi foorum
30. juulil korraldavad Aivar ja Oliver esimese soome-ugri pärandturismi foorumi, kus rõhk just soome-ugri temaatikal. „Pärandturismist on Eestis räägitud varemgi. Pärandturismi uuring on näide sisuliselt teaduslikust tööst selles vallas. Meie sündmuse teeb eriliseks just soome-ugri mõõde. Korraldame turismifoorumi soome-ugri kultuuriaasta programmi raames ja vahetult enne tähtsündmust- Mulgi pidu,“ tutvustab Oliver soome-ugri pärandturismi foorumit, mille eesmärk on kaasata võimalikult palju hõimurahvast, turismiarendajaid kultuurikandjaid hübriidvormis (offline- online) ühte vestlusringi.
Peamine fookus on küsimusel, kuidas soome-ugri liikumine võiks kaasa aidata sellele, et meie hõimurahvastel areneks pärandturism edukalt. „See on mõeldud ideede ja kogemuste vahetusena. Esitame Eesti piirkondade kogemust soome-ugri hõimurahvastele. Teisalt kuuleme väljaspool Eestit elavate hõimurahvaste kogemusi pärandturismist. Karjalas asuv Kinerma küla on pärandturismi küla. Neil on kindlasti ideid, mis on meie turismiettevõtjatele huvitavad. Kõige selle üheks väljundiks võiks olla soome-ugri turismivõrgustikule uue hoo ja järgmise käigu andmine,“ kinnitavad Aivar ja Oliver üheskoos.
Oliver loodab, et foorum aitab kaasa sellele, et turismialane koostöö saaks veelgi olulisemaks osaks soome-ugri liikumises laiemalt. „See oleks kihvt, kui soome-ugri pärandturismi foorumist kujuneks uus traditsioon. Kultuuripealinn on leidnud väga hästi oma koha soome-ugri liikumises. Arvestades praeguseid keerulisi aegu nii koroona kui Venemaa poliitika osas, on väga oluline sellise võrgustiku laiendamine ja edasi arendamine,“ rõhutab Oliver sündmuse positsiooni laiemas pildis.
Soome-ugri liikumine nišist suurema publikuni
Soome-ugri liikumisel on sügavad ajaloolised juured, mis viivad sajandi jagu ajas tagasi. Samas on see koostöö keskendunud kindlatele ja suhteliselt vähestele valdkondadele. „Selleks on kindlasti keeleteadus, etnoloogia, folkloristika, erinevad kultuuri valdkonnad ja mingis mõttes ka ühiskondlik tegevus. Aga tavainimese jaoks on kokkupuutepunkte soome-ugri maailmaga vähe. Pärandturism soovib suurendada ja laiendada kogukonda, kes selle valdkonna küsimustega tegeleb, tuues juurde ettevõtluse ja turismi. See on võimalus laiendada soome-ugri liikumise kandepinda. See pole täna peavoolu teema, vaid ikka nišikas. Soovime, et oleks rohkem inimesi nii Eestis kui hõimurahvaste seas, keda see teema kõnetab.“
Aivar ja Oliver tõdevad vestluse käigus, et kõige tublim riik soome-ugri riikide peres pärandturismi alal on Eesti: „See põhineb meie üksikutel hästi välja töötatud pärandturismi sihtkohtadel. Setomaa, Kihnu- eelkõige on need kaks Eesti pärandturismi lipulaeva, mida ühendab UNESCO vaimse kultuuriruumi nimistusse kuulumine. Lisaks ka suitsusauna traditsiooni edendajad Võrumaal, keda samuti tiivustab UNESCO nimistusse kuulumine. Nad on kasutanud seda staatust heas mõttes ära, et end turundada ja turistideni jõuda.“
Setod ja kihnlased on tolle võimaluse ära tabanud. See on toonud neile piirkondadele tulu ja aidanud töökohtadel säilida. „See on inspireeriv lugu, mida peaksime soome-ugri hõimurahvastega jagama,“ usub Oliver. Tema sõnul pole Venemaa ratifitseerinud
UNESCO vaimse kultuuripärandi konventsiooni, mistõttu pole näiteks udmurdidel võimalust kasutada UNESCO- märksõna pärandturismiga tegelemisel.
„Pärandturism on Eestil üks võimalus luua päriselt lisaväärtust meie hõimurahvastele eriti poliitilises olukorras, kus Venemaa pidurdab soome-ugri alast koostööd, väites, et Eesti ja Soome käituvad vanemate vendadena. Pärandturism on täiesti apoliitiline teema, kus peaks olema võimalus ka pingelises poliitilises olukorras tegutseda ja pärisasja ajada. See võiks kõnetada kõiki ja olla hõimurahvastele kasulik,“ usub Oliver soome-ugri pärandturismi võimalustesse.
Soome-ugri kultuuripealinna aasta kulmineerub suurejoonelise Mulgi peoga. 2021. aastal kannab soome-ugri kultuuripealinna tiitlit Mulgimaal asuv Abja-Paluoja. Kultuuripealinna aasta lipulaevasündmus Mulgi pidu "Mia ja sia ütenkuun" toimub Karksi mõisa pargis 31. juulil koos soome-ugri hõimurahvastega.
