Paari aasta eest Tallinna kesklinnast Viinistule kolinud Kätlin Kaldmaa (50) on elu ja loominguga jõudnud punkti, kus enamikule olulistele küsimustele on vastused juba saadud ja teada seegi, kuidas seatud sihtpunkti pärale jõuda. See on: kirjutada valmis võimalikult palju raamatuid. „Mu aju töötab kogu aeg ja seal on järjekord ees. Vahepeal läheb see sassi ja siis on mul korraga kolm raamatut pooleli,” sõnab kirjanik.

Muidu palju reisiv kirjanik on kasutanud viirusajastu kingitud vaba aega aia ja kasvuhoone rajamiseks. Punaseid, kollaseid ja isegi musti tomateid saab kasvuhoonest juba iga päev mitu tükki, suvikõrvitsad ja baklažaanid laiutavad omasoodu. Õisi leidub aias pikalt püsinud palavusest olenemata hulgi.

Ei, hunt ei ole tingimata mees, keda on tarvis taltsutada. „Hunte on igasuguseid,” sõnab Kätlin. „Igas inimeses elab hunt. Mina olen küll täitsa hunt ja minu laps on ka hunt. Hundi taltsutamine tähendab tasakaalu leidmist teise inimesega koos elades.”