Maris Hellrand: segregatsioon ei eksisteeri ainult üldhariduskoolis, vaid ka huvihariduses

Eesti ja venekeelsete perede lapsed käivad erinevates spordiklubides, kunsti- ja näiteringis, muusikakoolis.

Tallinn kulutab huviharidusele umbes 10 miljonit eurot aastas. Pearaha ja tegevustoetuste jagamise kriteeriume veidi kohandades saab huvikoolidele ja spordiklubidele tekitada motivatsiooni kaasata oma õpilaste hulka võrdsemalt lapsi mõlemast keelekogukonnast. Võita on ka huvikoolidel ja spordiklubidel endil, kelle potentsiaalne „kliendibaas” selle võrra suureneb.