„Mind jubedalt häirib, et suurtel moelavadel vuhisevad modellid publikust kiiresti mööda. Maksan piletiraha, istun tavalise inimesena viiendas-kuuendas reas ega tegelikult sellest suurt elamust saagi. Ma tahtsin näha moesõud, mis ei ole lihtsalt edasi-tagasi kiirkõnd. Otsustasin, et pean selle ise ära tegema,” rääkis esmaspäeval debüüt-soolomoeetendusega „Saving Light for Later” publikut raputanud noor eesti moelooja Karl-Christoph Rebane.

Rebasel hakkasid mõtted sooloetendusest mõlkuma juba eelmisel aastal. Luule ja filmikunstigagi tegelev moelooja lasi käiku kõik enda oskused ning korraldas kõikidest elementidest kombineerituna ennenägematu kunstivaldkondi ühendava vaatemängu. Publik vajab peale kõndivate mannekeenide nägemise ka lisakogemust, mistõttu otsustas Rebane tuua lavale rahvatantsijad ja kasutada taustaks enda autoriloomingule kirjutatud muusikat.