INTERVJUU | "Võiksite Ungarilt eeskuju võtta." Vene võimueliidi liige ja FIDE juht Arkadi Dvorkovitš malest, Vene häkkeritest ja koostööst Läänega

Endine Vene asepeaminister, Skolkovo innovatsioonikeskuse juht ja rahvusvahelise maleföderatsiooni president Arkadi Dvorkovitš ütleb, et Balti riikide suhted Venemaaga takerduvad tihti põhjendamatutesse hirmudesse.

Endisest Vene asepeaministrist Arkadi Dvorkovitšist on nüüd saanud rahvusvahelise maleföderatsiooni (FIDE) juht, kuna tema eelkäija Kirsan Iljumižinov langes rahvusvaheliste sanktsioonide alla. Samamoodi on Dvorkovitšist saanud Skolkovo innovatsioonikeskuse juht, mille eelmine juht Viktor Vekselberg samuti sanktsioonide alla langes. Dvorkovitš käib tihti meeleldi ka Lätis, kus tema kohtumine valitsusliikmetega vallandas viis aastat tagasi suure skandaali.

Tema tuttavatest opositsionäärid ütlevad, et Dvorkovitš kuulub Vene võimueliidi liberaalide hulka. 2008-12 töötas ta Vene presidendi Dmitri Medvedevi abina, seejärel sai temast kuueks aastaks asepeaminister ja Vene Raudteede juhatuse esimees. Pärast asepeaministri kohalt lahkumist sai temast FIDE ja Skolkovo fondi juht. Intervjuus Delfile rääkis Vene võimuladviku tuntumaid liberaale tulevikutehnoloogiatest, Venemaa võistlusest ja koostööst Lääne firmade ja valitsustega. Ja muidugi malest.

Käite sageli Lätis. Meie allikad ütlevad, et teie lähedastele kuulub Jūrmalas kinnisvara.
Meil on siin pikaaaegseid sõpru. Mõnele kuulub korter, mõned on üürnikud. Oleme samuti üürinud mõne kuu kaupa korterit, kus peatuda. Eelkõige laste jaoks, aga meie käime lühematel reisidel. Mulle lihtsalt meeldib siin väga: meri, õhk, rahu ja väga sõbralikud inimesed. Ka kontserdid on läinud kvaliteetseks, sealhulgas palju klassikat ja rokkartiste, mitte ainult poppi.

Venemaal soovitatakse puhata pikem Sotšis ja Krimmis.
Pole vaja tingimata ainult ühes kohas puhata. Mina pooldan reisimist eri kohtadesse. Ja töö on selline, et sellega saab tegeleda peaaegu igal pool maailmas. Mul on isegi raske öelda, kus ma puhkan ja kus töötan: Sotšis, Moskvas, Lätis, Itaalias...

Kui tõenäoliseks peate Vene-Läti suhete paranemist?
Küsimus on vastastikuses usalduses. Ehkki sanktsioone rakendab Venemaa vastu kogu EL ja sellele reageeritakse vastumeetmetega, on arenenud usalduslikumad suhted üksikute Euroopa riikidega nagu Itaalia, Saksamaa ja Ungari. Käib pidev dialoog. Ehkki sanktsioonide algatajaks on suured Euroopa riigid, suhtlevad nad Venemaaga tihedamalt kui väikesed. Ja see tuleb väikestele tõenäoliselt kahjuks. Tihedamatest majandussuhetest Venemaaga oleks neile kasu, ent seda ei mõisteta ja puudub usaldus.

Mul ei ole selle parandamiseks head retsepti. Peamine on mitte kaotada inimestevahelisi kontakte, nii et inimesed tunneksid omavahel ja ei peaks üksteist ohuks. Selles osas on muidugi tähtis roll spordil, kultuuril, haridusel, noortevahetusel – ja malel.