Mul ei ole mitte kunagi elus nii valus olnud kui seal traumapunktis. Ja mind ei usutud. Mulle püüti selgeks teha, et see ei ole üldse nii valus, ma kujutan endale seda ette. Ja et kas mul häbi ei ole, teised peavad sellist asja kuulama. 
Ühtlasi ähvardas arst, et kutsub kohe ortopeedi ja vaat tema siis enam ei ole nii hell ja lahke kui tema, kes ta tahab vaid luumurru sisse väikse süsti teha. Nagu keskaegne piinakamber, ei-ei, ärge kutsuge ortopeedi! Mis see üldse on, ega ma ei teadnudki sel hetkel täpselt. Sel hetkel tundus, et mingi kuri lihunik.