Eesti riikliku iseseisvuse taastamise lugu on nii kõnes kui ka kirjasõnas teemaks olnud kõik need 30 aastat, mis sellest nüüd mööduvad. Mõistetavalt tõusis see tänavusel ümmarguse tähtpäeva aastal eriti esile ja ka Eesti Televisioon tõi ekraanile lühikestest klippidest koosneva igakolmapäevase sarja „Täna 30 aastat tagasi”. 17. märtsil oli eetris sarja 9. klipp, mis pärast kõigi nende klippide jaoks trafaretset sissejuhatust (toona kehtinud Vene rublast, piiril seisnud Vene piirivalvurist ja kohal olnud Vene armeest) teatas:

1991. aasta kevadel olid kaalukausil Eesti vabaks saamise kaks võimalust: ülemnõukogus ehk parlamendis räägiti pigem uue riigi sünnist, kus võrdsed õigused on kõigil elanikel, ka suurel migrantide kogukonnal; radikaalsem Eesti kongress pooldas ennesõjaaegse riigi taastamist ning just eestlaste sõnaõigust. Vastuolu poliitiliste jõudude vahel oli suur.

Juba järgmisel päeval, 18. märtsil palus 20. augusti klubi juhatus Eesti rahvusringhäälingu juhatuselt ja klipi tegijatelt selgitust, missugused allikad on andnud alust rääkida ülemnõukogu tahtest kuulutada välja uus riik.