Meie läkituse, Eesti-Ungari seltsi avaliku kirja peamine sõnum oli Sándor Petöfi luuleridade järgi: „Orjad iial pole me!”... Need olid ülevad tunnid ja päevad, kui enesele aru andmata lõime kaasa Eesti riigi taassünnis. Ajalugu tehti meie silme all ja meie osalusel. Ungari tunnustust ei tulnud ka kaua oodata.

Kui möödunud ajale tagasi vaadata, võib tagantjärele tark olles mõelda palju selle üle, mida kõik oleks pidanud teistmoodi, uutmoodi ja paremini tegema.