Tulete just Iraagist Eesti sõduritega kohtumast. Viimaseid Afganistani arenguid arvestades tekib lugejal lihtne küsimus: kui rahvusvahelised väed sealt lahkuvad, siis kas Iraaki võiks samamoodi ähvardada äärmuslaste kätte langemine?
Jah, see risk on olemas. Daesh („islamiiriik” ehk ISIS – toim) on ju täiesti toimiv organisatsioon, mis samamoodi vaatab, kuidas oleks võimalik Iraagis võimu haarata. Kõik sõltub sellest, mida tahavad iraaklased ise, kas seal elavad inimesed tahavad oma riigile demokraatlikku teed valida või mitte, millised on põhiväärtused. 10. oktoobril tulevad Iraagis ju valimised ja me ei tea, mis saama hakkab. Minu tunne on, et praegune Iraagi valitsus igal juhul soovib, et Iraak oleks rahumeelne, demokraatlik ja arenev riik.

Kuidas te baasis nähtu ja kuulduga rahule jäite?
Oli ääretult hea meel tõdeda, et Eesti sõdurite kaubamärk on kindlameelsus ja rahulikkus. Need on inimesed, kes suudavad pakkuda teistele turvalisust. Tõdesin, et see kaubamärk maailmas jätkuvalt toimib. Need sõdurid ei ole igapäevaselt ju kaitseväelased, vaid töötavad erinevatel [tsiviilelu] ametikohtadel. Nende silmad särasid, nad olid heas füüsilises ja vaimses vormis ja valmis oma missiooni täitma. Nad on motiveeritud ja meie küsimustele oli nende vastus väga ühene: keegi neist ei ole kahetsenud, et nad selle missiooni ette võtsid.

Kas kaitseliitlased võiksid lähemas tulevikus ka Malisse või kuhugi kolmandasse riiki välismissioonile pääseda?
Ütleme, et see arutelu kaitseministeeriumis kindlasti tuleb: kuidas meie tulevik üldse missioonide osas hakkab välja nägema, kui palju missioone me ette suudame võtta. Inimestel, kes Eesti julgeolekusse panustavad, on tahe missioonidel osaleda täiesti olemas, olgu nad kaitseväelased või kaitseliitlased. Kindlasti otsime võimalusi.