Kõne oli rahulik, tagasihoidlik, ilma erksate kalambuurideta. Vaoshoitud. Ta luges üles mõned nimed, keda peetakse Eesti taasiseseisvumise ämmaemandateks: Mart Niklus, Enn Tarto, Marju Lauristin, Andres Tarand. Oli hulk neidki, keda oleks võinud või koguni pidanud täna mainima. 

Täna oleks president võinud Eesti välispoliitika võtmeisikuna üles lugeda kõik need 9 nime, kelle elutee katkes Afganistanis. Sellest oleks tulnud tänast pidupäevakõnet alustada, sest ma olen kindel, et nende noorte inimeste elutee katkemise lein algas uuesti, kui kogu maailm küsis: kas Afganistani sõda oli mõttetu?