Kohe pärast Külliku matuseid sõitsin Moskvasse oma doktorikraadi kaitsma. Tulevase Eesti Vabariigi vaatepunktist oli see kasutu ettevõtmine, kuid kes seda tookord teadis!

Nõukogudeaegne „teaduste doktori" kraad oli ihaldatud, kuid raskesti saadav tiitel, mis iga teadlaste karjääri edendas ja kaunistas. Asi osutus oodatust kergemaks, kuid kaitsekomisjoni esimees, vana viinanina, tassis mind joomatuurile mööda Moskva asutusi ja kortereid. Eks mu kaitsmisega oli temalgi tüli ja tänulikkusest ei tahtnud ma ära öelda.

Ta uuris murelikult, et kas Eesti astub tõesti NSVL-ist välja.