Toomas Kruusimägi: rahvusvaheline õppekeskkond on hüppelaud edasiseks

Veel mõne aja eest rääkisime Eestist kui Baltimaade kindlast liidrist igas valdkonnas. Talvel sõnastas peaminister Kaja Kallase majandusnõunik Ardo Hansson karmi tõe, et meie Balti naabrid on meile järele jõudnud ja mõneski valdkonnas meist möödunud.

Mis oleks parem, kui meie pealinnas saaks õppida võimalikult rahvusvahelises keskkonnas, et koguda võimalikult hea stardipagas kodumaal, olemaks valmis konkureerima globaliseerunud tööturul? Ingliskeelsed õppekavad vajavad rohkem välistudengeid eri paikadest, sest peamiselt Eesti õpilaste omavaheline suhtlus inglise keeles ei ole sama kui õppida koos inimestega mujalt maailmast.

Tänapäevas maailmas vajalikku kultuuriliste erinevuste tunnetamist ei saa õppida raamatust või YouTube’ist. Selleks tuleb erinevate inimestega otse suhelda. Ka mitu uuringut näitavad, et rahvuste poolest mitmekesine akadeemiline keskkond on hea paik, edendamaks kultuuridevahelist mõistmist. See annab keskkonnas viibijatele uusi perspektiive ja teadmisi, millest monorahvuslikus õpiruumis ilma jäädaks.