Urmas Vadile meeldiks kõige rohkem elada niimoodi, et ta saab hommikul oma kohvi ja võileiva valmis, ilma et peaks kellegagi rääkima. Pärast seda ei soovi ta muud kui vaikselt oma kodumaja kõrvalhoones laua taha istuda ja kirjutama hakata. Iga päev see muidugi ei õnnestu, sest kord ajab lavastajatöö raadiosaateid taga ja siis jälle vastupidi, mõlemad viivad paratamatult kodust välja. Takkapihta on Vadi kolme lapse isa. Ja kui õnnestukski, poleks see kah vist tingimata hea. Sest kuigi inimestega suhtlemine võib olla tüütu ja väsitav ning juhtme kokkugi jooksutada, ei saa ilma selleta ikka sugugi. Inimene on juba kord niimoodi tehtud, et tal on teisi inimesi tarvis. Mis siis, et ta nendega ümber käia ei mõista ja teinekord läbi ei saa.