Hannes Starkopfi (1965–2021) meenutatakse kui hea südamega positiivset inimest. Tal oli suurepärane huumorimeel. Ka tema skulptuurid olid alati kerge vimkaga tehtud. Eesti kunstis oli just Hannes Starkopf (neo)popiliku skulptuuri tutvustaja. Anton Starkopfi lapselaps oli ka EKA skulptuuriosakonna alustala ja osales kunstnikuna paljudel näitustel nii Eestis kui ka kaugemal.


Skulptoril ja Hannese sõbral Vergo Vernikul jagus kirkaid mälestusi. „Kord valmis Hannesel üleelusuuruses naisakt. Kui nimetatud kuju järgmisel aastal suurele vabariiklikule õpilastööde näitusele läks, oli korraldajatel probleem, kas pioneeride palee õpilasel ikka sobib naisaktiga esineda.”

Hannes oli tema sõnul kodunt kaasa saanud head maneerid. „Kui sõitsime Hannesega 1990-ndate keskel Sõktõvkari eesti skulptuuri näitust avama, oli tal lips maha jäänud. Esimese asjana otsisime –40-kraadises pakases üles kohaliku kaubamaja. Eesti kujurite ühenduse esimehel ei sobinud ometi ilma lipsuta Venemaal asju ajada.”