VIDEO ja KAART | Poliitiliselt, aga mitte poliitikast. Teekond inimestega, kes muudavad Eestit
(18)“Plaan B” on audiojalutuskäik, mille osalised tegutsevad erineval moel selle nimel, et meid ümbritsev ruum oleks parem koht kõigi jaoks. Alguse saab teekond Riigikogu juurest. See on tugevalt märgilise laenguga koht, kus tehakse otsuseid, mis ruumi nii otseses kui kaudses tähenduses mõjutavad. Aga kas sellest piisab? Jalutuskäigu pealkiri "Plaan B" viitab ühisnimetajana plaanidele ja nügimisele, mille taga on inimesed, kes on valinud selleks aktiivses poliitikas osalemisest erineva mooduse. Muidugi, inimeste rollid võivad ka kattuda. Ent need kuus inimest, kes jalutuskäigul oma tegemistest ja isiklikust motivatsioonist räägivad, esindavad kodanikualgatusi ja -ühendusi.
Audiorännaku kuulaja saab lähemat aimu, mida teevad Fridays For Future Eesti, Eesti LGBT Ühing, Põhja-Eesti Pimedate Ühing, Eesti Pagulasabi, Linnalabor ja Rakendusliku Antropoloogia Keskus. Need on erinevad algatused, mis tegelevad väga erinevate valdkondadega. Peamiseks ühisosaks on see, et kõikide osaliste puhul on jutuks Eesti, kus inimestel oleks parem (ja ohutum) elada ning kus välja ei jäetaks kedagi. Mõne "Plaan B" teekaaslase ambitsiooniks ei ole vähemat kui planeedi päästmine.
Jalutuskäiku on võimalik kaasa teha Tallinnas, klapid peas. Seda on võimalik kuulata jalutades sootuks teisi radu. Seda võib kuulata ka kodus ekraani ees, jälgides pilti, mis teekonna ajal kõnelejatele avaneb. "Plaan B" on Goethe Instituudi projekt.
Fridays For Future ja Kertu Birgit Anton
Jalutuskäik algab Riigikogu eest, mis on märgiliseks kohaks Eesti noortele kliimaaktivistidele. See on sümboolne koht, võimu asupaik ja just seal protestisid nädalate kaupa Fridays For Future (Reeded Tuleviku nimel) noorteliikumise Eesti esindajad. FFFi eesmärk on tegutseda kliimakriisi leevendamise nimel. Need noored on tuntud kliimaprotestide poolest, et peale meeleavalduste antakse koolides külalistunde ja võetakse vajadusel ette ka kohtutee. Fridays For Future Eesti üks eestvedajaid Kertu Birgit Anton ütleb, et ta mõtleb iga natukese aja tagant, et sellistele asjadele tähelepanu juhtimine ei peaks ideaalis olema noorte teha. Ent kui ülejäänud inimkond pole hoolimata kogu olemasolevast infost vajalikke samme ette võtnud, ei jää lihtsalt midagi muud üle. Need noored on esimene põlvkond, kelle terve elu on möödunud kliimakriisis. Nende jaoks on see võitlus oleviku ja tuleviku eest. https://fridaysforfuture.ee/
Eesti LGBT Ühing ja Kristiina Raud
Eesti LGBT ühingu keskus on loodud turvaliseks paigaks kõigile, kellel on seda vaja. LGBT ühingu kommunikatsioonijuht Kristiina Raud räägib teekonnal lähemalt, kuidas on ühing toeks LGBT-inimestele ja nende lähedastele. Teekond viib läbi Vabaduse väljaku Sõpruse kino poole. Need on kohad, kus LGBT-ühingu inimesed on nähtavalt väljas olnud näiteks Heameeleavaldusel või Pride’il. Nähtaval olemine tähendab paraku ka märklauaks olemist, ent võrdsete õiguste eest võitlemine on osaliste jaoks seda väärt. See, millest jutt käib, on elementaarsed inimõigused. Kui pole nähtavust, ei tule ka muutusi juurdunud valearusaamades. Ja ehkki palju on teha, on palju ka paremuse suunas muutunud. https://www.lgbt.ee/
Põhja-Eesti Pimedate Ühing ja Artur Räpp
Jalutuskäik Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juhatuse liikme ja kogemusnõustaja Artur Räpiga algab Müürivahe ja Harju tänava ristis. Põhja-Eesti Pimedate Ühing tegeleb liikmete nõustamisega ja pakub neile erinevaid kursuseid, mis aitavad argielus täisväärtuslikumalt toime tulla. Artur selgitab läbi iseenese kogemuse, milline on linnas liikumise kogemus pimedatele ning millised on linnaruumi osised, mis lisavad teekonnale võlu. (Näiteks purskkaevud on suurepärased!) Linnaruumis on palju kohti, mida nägijad ei oskaks kuidagi ohtlikuks või ebamugavaks pidada, ent mis seda ometi mõnele inimgrupile on. Näiteks asuvad teekonna alguspunktis praegu kõrgete taimedega teetõkised. Varem olid seal heledad tuvikujulised tõkised. Nägijale kaunid vaadata, ent vaegnägijale on need suureks ohuks. Kuniks linnatänavad ei ole pimedatele ja vaegnägijatele mugavad ja ohutud, on neil keerulisem üksi liikuda. Artur leiab, et on väga oluline, et pimedad ja vaegnägijad oleksid võimalikult nähtaval, sest nii ei saa neid ja nende vajadusi unustada. Viimast kipuvad võimud pideva meeldetuletuseta nii mõnigi kord tegema. https://ppy.ee/est/
Eesti Pagulasabi ja Shorok Alsulaiman
Süüria kodusõja eest perekonnaga algul Türki ja siis Eestisse põgenenud Shorok Alsulaiman on 19-aastane noor naine, kes lõpetas äsja heade tulemustega Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi. Eestisse jõudes õppisid nad pere teiste lastega hämmastava kiirusega ära eesti keele. Nüüd töötab Shorok Eesti Pagulasabi koordinaatorina. Eesti Pagulasabi on organisatsioon, mis tegutseb selle nimel, et Eestisse saabunud pagulased saaksid uues ühiskonnas võimalikult kiiresti kohaneda ning et oma kodudest lahkunud inimesed ei jääks hätta ka väljaspool Eesti piire. Ühiskond on seda tugevam ja sidusam, mida paremini ta toetab oma nõrgemaid liikmeid. Eesti Pagulasabi toetab neid, kes ehitavad olude sunnil oma elu siin üles teist korda. Mida edukamad nad selles on, seda parem kogu ühiskonnale. https://www.pagulasabi.ee/
Linnalabor ja Keiti Kljavin
Teekond urbanisti ja Linnalabori liikme Keiti Kljaviniga viib Eesti Kunstiakadeemia eest Balti Jaama kaudu Telliskivi Loomelinnakusse. Teekond illustreerib linnaruumi muutust ja keskklassistumise mõjusid. Linnalabor on kohaks, kus just selliseid teemasid mõtestatakse ehk siis tegemist on linnateemade mõttekojaga, mis on tegutsenud 15 aastat. Alguses täitis labor noorte uurijate huvisid väljaspool akadeemiat, pakkus platvormi teistmoodi algatusteks ja tegevusteks, mida ülikoolides veel teha ei saanud. Ajas on labor Keiti sõnul institutsionaliseerunud, aga jääb endiselt projektipõhiseks vahelavaks erinevate linna arengut mõjutavate osapoolte vahel. Nii otsitakse tiheasutuste toimimist ja valitsemist parandavaid lahendusi, võimalusi soodustada valdkondade- ja sektoritevahelist koostööd ning väärt ideede ja praktikate levimist. http://www.linnalabor.ee/
Rakendusliku Antropoloogia Keskus ja Sigrid Solnik
Rakendusliku Antropoloogia Keskuse tegevjuhi Sigrid Solnikuga vaatame pikema pilguga ringi Telliskivi Loomelinnakus. Ruumiga seotud projektide puhul käivad rakenduslikud antropoloogid inimestega kaasas ja uurivad nende teekondi lähemalt. Mis on näiteks linnaruumis paiknevad takistused, mis teevad lastele elu keeruliseks, ent mida täiskasvanu arvestadagi ei oska? Sigrid toob mitmeid näiteid. Sellised süva-sissevaated aitavad ruumiplaneerijatel teadmiste ja empaatia põhjal luua kaasavamat ja arvestavamat ruumi kõigi jaoks. See eeldab mõistagi tahet.
