Olgem konkreetsed ja küsigem siis, mida head ja halba on president Kersti Kaljulaid teinud? Mis ta ise asjast arvab on poolik vastus, sest üldiselt naised endast halvasti ei räägi. Praegu toetab teda kõige jäägitumalt riigikogu endine esimees Eiki Nestor, kes ei ole poliitikast ära läinud, küll aga muutunud mõõdukast ehk vasaktsentristlikust sotsiaaldemokraadist radikaalsemaks. 

Kersti Kaljulaid oli kõrgemat järku riigiametnik, kellest üleöö sai riigipea. Põhimõtteline vahe seisneb selles, et ametnik töötab alati peamiselt paberitega, samas kui riigipea peab töötama ennekõike inimestega, sageli muuseas niisugustega, keda ta varasemast ei tunne (näiteks teiste riikide suursaadikud). See töö vajab õppimist ja harjutamist enam-vähem iga päev, kusjuures õppimine on sel töökohal rohkem sisemine probleem, kuna harjutamist panevad tähele väga paljud. 

Üks küsimus, millele vastamisel on praegune president jäänud ebakindlaks, on lahtiräägitult parlamentaarne kultuur põhimõtteliselt ja tegelikkuses.