Liia Hänni: põhiseadust luues kartsime sünnitada uut autoritaarset Pätsi. Praegust naeruvääristamist aga ei osanud küll ette näha

Miks ikkagi ei saa rahvas presidenti valida? See küsimus kerkib teravalt üles iga viie aasta järel järjekordsete presidendivalimiste lävel. Nii ka tänavu, kui avalikkus ootab ärevalt tulevase riigipea nime, ilma et saaks ise õige inimese leidmisele kuidagi kaasa aidata.

Kui püüda tuvastada põhjust, miks põhiseaduse assamblee järjekindlalt hääletas maha presidendi otsevalimise ettepaneku, siis oli selleks soov kehtestada Eestis parlamentaarne riigikorraldus. Enne Eesti vabariigi okupeerimist oli proovitud mõlemat, nii parlamentaarset kui presidentaalset süsteemi.

Algusaastail toimis Eesti vabariik parlamentaarse riigina, hiljem, 1930-ndate keskpaigast isikuvõimul tugineva presidentaalse korra raames. Ajaloolise mälu traagika oli kindlasti üks põhjus, mis kallutas assambleed eelistama parlamentaarset riiklust. Riigi saatuslikel hetkedel on põhjust usaldada pigem rahvaesinduse kollektiivset tarkust kui ühe ametikandja allkirjaõigust.