Algusaastail toimis Eesti vabariik parlamentaarse riigina, hiljem, 1930-ndate keskpaigast isikuvõimul tugineva presidentaalse korra raames. Ajaloolise mälu traagika oli kindlasti üks põhjus, mis kallutas assambleed eelistama parlamentaarset riiklust. Riigi saatuslikel hetkedel on põhjust usaldada pigem rahvaesinduse kollektiivset tarkust kui ühe ametikandja allkirjaõigust.