JUHTKIRI | Üks korralik kandidaat, kaks kehva valikut

Täna kell 13 koguneb riigikogu erakorralisele istungjärgule Eesti vabariigi järgmist presidenti valima. 99 rahvasaadiku ees – Siim Kallas ja Helir-Valdor Seeder tervislikel põhjustel ei osale – on esimeses voorus üks korralik kandidaat, aga kaks kehva valikut.

Esimene kehv variant on Alar Karis esimeses voorus ära valida. Võime ju piinlikkuse vaigistamiseks püüda endale sisendada, et ainult ühe kandidaadiga valimiste põhjus on meie valimissüsteemi eripära. Aga tegelikult on ikka närune küll, kui pärast 30 aastat vabadust ja demokraatiat valitakse meie president jälle ühe kandidaadiga valimistel. Peasüüdlane pole valimisseadus, sest mitu korda on sellesama valimiskorra alusel toimunud vägagi konkurentsitihedad valimised. Rohkem on asi praeguse põlvkonna poliitikutes – ükskõik kas nad on sõnades presidendi otsevalimiste poolt või vastu –, kes eelistaksid kõik otsused oma „poliitbüroodes” langetada. Loodame, et presidendi ära valimise korral jääb see lihtsalt piinlikuks episoodiks meie ajaloos, mitte ei saa sümboolset tähendust.

Teine kehv variant on jätta Alar Karis esimeses voorus valimata. Kui meenutada eelmisi presidendivalimisi, siis ei pruugi protsess järgmistes voorudes riigimehelikumaks minna. Riigikogus jääb jõudude vahekord ja 68 poolthääle nõue ju endiseks. Ja valimiskogus, kus on vaja üksnes kogu enamuse poolehoidu, jäi see presidendikandidaatidel saamata juba 2016. aastal, kui seal oli 335 liiget. Nüüd, 208 liikmega kogus, kellest 101 on riigikogulased, on veelgi ebatõenäolisem, et seal valitaks presidendiks keegi, kelle Keskerakonna ja Reformierakonna ladvik on seni kõrvale lükanud.

Hääletage Karise poolt, kui siiralt usute, et temast saaks Eestile hea president. Kui ei usu, jätke hääl andmata.

Kuidas oleks riigikogu liikmetel sellises olukorras õige käituda? Meie soovitame hääletada Karise poolt, kui te siiralt arvate, et temast saaks Eestile hea president. Kui te pole selles veendunud, jätke hääl andmata. See ei tähenda, et te ei võiks järgmistes voorudes meelt muuta ja siiski tema poolt hääletada, kui paremaid variante ei teki. Riigikogu liikme mandaat on põhiseaduse järgi vaba, ta võib lähtuda oma südametunnistusest ja parimast äranägemisest.

„Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis,” ütles kord president Lennart Meri. Säärane eelmiste presidendivalimiste aegne olukord viie aastaga väetiseks ei muutunud. Loodame, et pärast neid valimisi võetakse valimiskorra remont lõpuks ette.