Sille Pihlak: kiht kihilt puisemaks. Ursula von der Leyeni üleskutse ning Eesti võimalus

Umbes 100 aastat tagasi Saksamaal asutatud Bauhausi ülikool hülgas varem laialt levinud toretseva dekoratiivsuse ja võttis kasutusele uued materjalid, millest sündis uus funktsionalistlik, senini laialt levinud arhitektuurikeel. Tänaseks on Ursula von der Leyen teinud üleskutse uueks Bauhausiks, mis kutsub looma jätkusuutlikust materjalist nüüdisaegset arhitektuuri. Kas Eesti võiks olla uurimusliku puitarhitektuuri liikumise eestvedaja?

Uus Bauhaus on hetkel võrdlemisi noor kontseptsioon, kuhu jooksevad meie jaoks kokku uus ehituseetika ja sellega seonduv ruumiesteetika. Selle kandvaks ideeks on tulevase eluviisi kujundamine, milles on seotud materjali teadlikkus, uued tehnoloogiad, keskkonnahoid ja ruumikultuur. Teadurina loodan eelkõige näha, kuidas teadus ja tehnoloogia võiksid üksteist mõjutada ja millist loomingulist algatust see pakuks. Inimkond ja selle vajadused on palju muutunud, nüüd peavad ka ruumid meiega kaasa tulema. Kõike seda eelnevat on kutsutud lahendama Euroopa mõtlejad ja loovisikud, kuid just Eestis näen sellel suurt potentsiaali.

Alustuseks, ei ole Euroopas palju linnasid, kus puitarhitektuur on nii laialdaselt säilinud.