Viljandi abilinnapea Kalvi Märtin rääkis, et Uue tänava rekonstrueerimise projekt on kõige kaasavam linna ajaloos. Tema sõnul tehakse tavaliselt kohe projekt, isegi eskiisi ei tellita ning hakatakse tegutsema. Seekord otsustas linn kutsuda kohalikud elanikud linnavalitsusse eskiisi üle arvamust avaldama. See koosolek toimus eelmise aasta novembris. Märtini rääkis, et koos veebi teel liitujatega sai kokku 30-40 inimest ja sellel koosolekul ei olevat haljastus huvitanud peaaegu kedagi, rohkem küsimusi oli ühe teelõigu kaherealiseks muutmise kohta. Tunti ainult muret, et asemele ei istutataks kõrgeid puid, mis valgust varjavad.
Viljandi linnavalitsus protestidest ei heitunud ja jätkas puude saagimisega kohe, kui kohtu seatud õiguskaitse kadus.

„Natukene mulle jääb arusaamatuks, kuidas selline konflikt tekkida sai, sest ükski õigusakt ega seadus ei kohusta kohalikku omavalitsust teeremondi projekti kooskõlastama kohalike elanikega,” selgitas Märtin.

Märtin ütles, et ilmselt tehakse järgmisel korral kohalikega rohkem kohtumisi, et võimalikke probleeme vältida. Linn eeldas, et kõik, keda teeremont huvitas, olid sellest teadlikud. Märtin ütles veel, et kui inimene ei taha olla kaasatud, siis ei saagi teda kaasata.

Konflikt tekkis viimasel minutil

Puud märgistati kaks nädalat enne nende mahavõtmist ning alles siis tekkis konflikt. Facebooki ilmus üleskutse, et tulge puid kaitsma. Märtin ütles, et tema meelest on konflikt imporditud, sest ühe puid kaitsma kutsuva postituse all oli kirjutatud: kes teab, mis tänavast jutt käib, andke teada. Ta tõi ka näite, et keegi helistas talle tundes muret maha võetavate puude kohta, kuid kui ta küsis, millisest alleest jutt käib, ei osanud helistaja vastata.

Kuna linnavalitsus ei osanud vastasseisu oodata, polnud ala puude mahavõtmise päeval piiretega eraldatud, vaid ainult lintidega. Umbes 20 protestijat läks tööalale sisse ning arboristid lahkusid, sest polnud turvaline tööd teha.
Abilinnapea Kalvi Märtin

Märtini sõnul on tekkinud linnalegend, et puud võetakse maha ainult rattatee tõttu, kuid see ei vasta tõele. Osa puid võetakse maha lisatud sõidurea tõttu, osa bussipeatuse liigutamise, osa liiklusohutuse pärast. Peamine vaidlus käib lastepargi juures olevate puude ümber, kus võetakse maha uue jalgrattatee ja sõidutee vahele jäävad puud, sest nende juured saavad abilinnapea sõnul tee-ehituse tõttu kahjustada. Märtin selgitas, et isegi kui puud praegu alles jätta, siis mõne aasta pärast muutuksid nad ikkagi kahjustuste tõttu ohtlikuks ning tuleks maha võtta.

Pärast esimest meeleavaldust kaebasid viis eraisikut ning MTÜ Päästame Eesti Metsa linna kohtusse. Märtin rääkis, et esmane õiguskaitse pandi tunniga peale. Hiljem asja uurides selgus, et kõik kohtunikud olid olnud puhkusel ning asjale pandi lihtsalt tempel. Selle peale esitas linn määruskaebuse ning õiguskaitse võeti maha.

Ehituses tekkinud kolmenädalase pausi tõttu võib see venida järgmise kevadeni. Kui esialgu pidi tänava remont lõppema selle aasta novembris, siis nüüd peaks ehitus valmis saama detsembris. Külmaga ei saa aga haljastust ega teekatet panna ning seetõttu sõltub asi nüüd ka ilmast. Märtin tunnistas, et linn jäi ise ka ehitamisega hiljaks. Tänava põhiprojekt oleks pidanud valmima talvel, kuid valmis alles kevade lõpus või suve alguses. Märtin rääkis, et kuigi hilinemisest tekivad ka rahalised kahjud, pole see kõige olulisem. Kui teekatet ei jõuta panna enne külmade tulekud, siis peavad inimesed liiklema alumisel asfaldikihil või hoopis killustikul..

Keskkonnakaitsja ja MTÜ Päästame Eesti Metsad liige Farištamo Eller ütles, et Uue tänava teeremondi probleemil on mitu tahku. Üks probleem on, et inimesi pole piisavalt kaasatud ning täpseid plaane tänava jaoks inimestele ei tutvustatud. Tema sõnul polnud avalikkusele tutvustatud eskiisis märgitud, et kõik puud võetakse maha ning hilisemat põhiprojekti lihtsalt ei tutvustatud. Elleri hinnangul pole õige, et otsustusprotsess pole avalik, kuid see on Viljandis tavaline.

Eelistama peaks inimest

Probleemi teine tahk on filosoofilisem, ehk küsimus on selles, milline peaks linnaruum olema. Eller rääkis, et mujal Euroopas kaitstakse linnades peaaaegu iga puud ning kasvavaid puid kaasatakse ümberkaudsesse arhitektuuri. Puudest rääkides kasutab Eller sõna „kes”, mitte „mis”, sest elusloodusest ei peaks tema meelest rääkima nagu eluta asjadest. Tema sõnul tahavad kohalikud, et Viljandi oleks jalakäijate ja jalgratturite suhtes sõbralik linn, aga oluliseks peetakse hoopis parklaid ja autosid.

„On küsimus, et kellele me linna ehitame, kas autole või inimesele ja praegu on esiplaanil auto,” ütles Eller.
Farištamo Eller

Elleri sõnul on vale küsida, et miks puid mitte maha võtta, vaid peaks küsima, miks puid säilitada. Puud annavad varju nii vihma kui kuuma eest. „Mida meie tahame öelda, pole see, peatame töö, vaid see, et otsime sellised lahendused, mis sobivad tänasesse päeva, kliimamuutustega võitlemisse, sellesse, et meil on vaja elurikkust. Et me ei teeks lihtsalt kivikõrbe,” ütles Eller.

Eller rääkis, et praegu käivad inimesed igal hommikul Uuel tänaval vaatamas, kas täna puid langetatakse, sest linnalt lihtsalt ei tule informatsiooni. Uue tänava kohta hakati uurima siis kui ristid puudele tehti. Lõpuks küsis kohalik ajaleht nende kohta linnavalitsuselt ning saadi teada, et puid hakatakse langetama. Puude langetamise vastane petitsioon kogus kolme päevaga üle 1400 allkirja. 12. ja 13. augustil toimunud proteste aitas tema MTÜ korraldada. Tema hinnangul läheb protestidele vaatamata Uuel tänaval ilmselt nii nagu linnavalitsusel plaanis, ehk puud võetakse maha.

Eller rääkis, et õiguskaitset taotleti, sest tundus, et Uue tänava päästmisega läheb kiireks. Ta lisas, et juhtum on ka praegu kohtus menetluses ning seega pole õige puude raiumisega jätkata, sest kui pärast selgub, et puid poleks tohtinud maha võtta, on juba liiga hilja.
Uue tänava ääres pandi kändude peale hiljem ka leinaküünlaid.

„Keegi ei taha tegelikult protestida ja keegi ei taha plakatitega vehkida, keegi ei taha nõme olla, keegi ei taha teistele ebamugavusi valmistada. Tegelikult tahavad inimesed ju head. Aga seda võimalust võimulolijate poolt ei ole, et nad kuulavad ära, mõtlevad kaasa ja arvestavad,” selgitas Eller.

Tema sõnul on inimeste mitte kuulamine probleem ka teistes valdkondades. Kui Viljandi linn sai 2020. aasta avatuima omavalitsuse tunnustuse, siis linnaelanikud kinkisid kohe vastutunnustuse. „Äkki peaks korraks kuulama ja mitte põhjendama oma seisukohti ja nii on siin linnas ka. Äkki ei peaks põhjendama, miks ma selle puu maha võtan, vaid kuulama, miks teised ütlevad, et ei peaks seda tegema,” rääkis ta.

Ajaloo kaasavaim projekt

Viljandi linnapea Madis Timpson kinnitas, et Uue tänava projekt oli kogu linna ajaloo kaasavaim, ent ühel hetkel tuleb ka otsuseid teha. Ta tõi näiteks, et alguses polnud Uuele tänavale rattateed planeeritudki, see lisati, kuna inimesed avaldasid soovi. Timpsoni hinnangul on puude ümber käiv diskussioon selline, kus vastaspoolt ümber veenda ei ole võimalik. „Mina arvan, et linnavõim valitakse selleks, et otsuseid teha, mitte niisama vedeleda,” ütles Timpson.
Kalli Suga jaoks olid Uue tänava puud nii olulised, et need said talt sooja kalli.

Kui me 1. septembril Viljandisse olukorda vaatama läksime, langetati Uuel tänaval teist satsi puid. Lastepargi juures ehitusalal kallistas üht puud naine, keda turvamehed proovisid veenda sealt lahkuma. Selle naise nimi on Kalli Suga. Ta selgitas, et käis puude all mediteerimas ning hingerahu leidmas. Kõnealused puud on talle väga kallid, sest nende all on nii tema kui ka paljud teised viljandlased teinud oma nooruspõlve esimesi romantilisi jalutuskäike. Suga arvab, et iga puu säilitamine tuleks läbi vaadata, sest suured puud aitavad pakkuda varju päikese eest ning vähendavad üleujutuste ohtu. „Iga puu on linnas eraldi väärtus ja võib olla linnas eriti,” ütles Suga.

Ta ütles, et on Uuest tänavast rääkinud paljude erinevate spetsialistidega ning leidnud kinnitust, et alleel olevad tammed oleks väikeste muudatuste korral saanud alles jätta. Tema hinnangul peaks nii suurte projektide puhul kogukonnaga rohkem rääkida, et „Viljandi oleks kõigi viljandlaste linn”.

Riigikogu liige ja Viljandi volikogu opositsionäär Helmen Kütt ütles, et rahva kaasamine on Viljandis probleem. „Kui on probleemid, siis tuleb inimestega rääkida enne, mitte pärast,” selgitas ta. Puude koha pealt tõi ta Viljandile eeskujuks Paide, kus teid uuendatakse ilma puid maha võtmata.