JUHTKIRI | Pensionisambaraha põleb nüüd kaubanduses

Raha teisest pensionisambast välja võtnud inimeste säästud ei põlenud pensionisambas ära. Juba reedel kandis riik 1,08 miljardit eurot inimeste kontodele. Võlgade kustutamine, ostlemine ja investeerimine saab alata.

Kägistava intressiga laenude kustutamiseks on alati hea aeg. Sama ei saa aga öelda ostlemise kohta – kui mitte otsida sellest lihtsalt lühiajalist emotsionaalset heaolu ükskõik mis hinnaga, vaid tahta oma pikalt kogutud raha eest võimalikult palju saada. Sügis- ja talvekuudel võime tõenäoliselt näha, kuidas kümnete tuhandete inimeste raha põleb kaubanduses.

Vaatame näiteks ehitust, mis üldiselt on arukas viis oma raha kasutada. Õnnestunud remondi või renoveerimise tulemusi saab ju nautida aastaid. Ent statistikaamet juhtis paari nädala eest tähelepanu, et ehitusettevõtete käive on viimase poole aasta jooksul kasvanud 1,6 korda, materjalimüüjatel 1,9 korda, vee- ja kütteseadmetega kauplejate oma 1,4 korda ning rauakaupade ja värvide müüjatel kaks korda. „Suur käibehüpe ennustab kindlasti ehitushindade kasvu,” prognoosisid statistikaameti analüütikud. Lihtsamalt öeldes: remont võib minna kallimaks, kui kalkuleeritud.

Ehitusmaterjalide, aga ka muude kaupade hinnatõusu taga on koroonakriisi põhjustatud tarneraskused. Kevadel paistis lootuskiiri, et need probleemid on sügiseks möödas, aga päris nii pole läinud. Meid kaupadega varustavad ettevõtted on kohanenud, ent koroona ja kõikvõimalikud piirangud segavad endiselt tootmise korraldamist ja kaupade liikumist üle maailma ning tootmiskulud kasvavad.

Kainelt kalkuleeriv mõistus ja praegusest ajast kaugemale ulatuv plaan aitavad vältida oma rahaga suurte rumaluste tegemist.

Ka investeerimiseks, mis suures ja pikas plaanis on alati mõistlik raha kasutamise viis, pole praegu parim või lihtsaim aeg. Maailma finantsturgude mõjutamiseks on Eesti pensionimiljonitest muidugi vähe, aga Tallinna börsi aktsiahindade õhku täis puhumiseks on neist rohkem kui küll. Kohalikul börsil kestab buum juba teist kuud ja pika kogemusega börsihundid märkavad ehmatusega sarnasusi 1997. aastaga, kui raha börsile panemine lõppes hulgale inimestele suurte kahjudega.

Seda, et Eesti niigi kuumavas majanduses otsib kasutust miljard lisaeurot, enam muuta ei saa. Üksnes kainelt kalkuleeriv mõistus ja praegusest ajast kaugemale ulatuv plaan aitavad vältida oma rahaga suurte rumaluste tegemist.