Kristel Trell: rahvas, meie riided põlevad! Miks te riideid ostate?

Silmitsen laual olevat pakitud karpi ja süda kisub valust kokku. Ma pole enam kindel, kas tellitud, korraks proovitud ja tagasi saadetud tuliuus rõivatükk ikka leiab kusagil kandmisrõõmu või rändab samamoodi nagu miljonid teised tagasisaadetud rõivad põletusahju.

Loomulikult oli tegu mu enda rumala otsusega – vaevalt et fotol noorukese pikka kasvu modelli seljas nähtud ese oleks mind kaunistanud ka juhul, kui ma kolm aastat jutti nälginuks, umbes kolmkümmend sentimeetrit kasvanuks ja selle vahe sees ajamasina leiutanuks. Sellest rääkimata, et rõiva tegelik välimus erines fotol nähtust umbes sama palju kui Instagrami-kaunitari pilt samast naisterahvast saunapäeval. Ma isegi ei hakka rääkima veebipoe kirjelduse kohaselt valgest romantilisest rannakleidist, mis lahti pakkides meenutas kõige enam maakodu vana tüllkardinat, ainult selle vahega, et akna ette riputamist segasid risti-rästi ripendavad õmblused.

Paraku pildistavadki internetipoed üles eseme nn enim müüva nurga ja jäävad muugi info puhul võimalikult napisõnaliseks